11 huvitavat fakti hormoonide kohta

23. oktoober 2013 kell 14:35



NephronKehahormoonid ja neid eritavad näärmed moodustavad hormonaal- ehk endokriinsüsteemi. Inimesel on kaheksa suuremat nääret, mille ülesanded on keha ainevahetuse, reproduktiivse süsteemi, kasvamise ja une reguleerimine. Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid – hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon.

 

Siin on 11 huvitavat ja võib-olla isegi üllatavat fakti hormonaalsüsteemi, selle näärmete ja hormoonide kohta.

 

1. Traditsioonilises Hiina meditsiinis teati hormoonsüsteemi juba üle 2000 aasta tagasi

Kuigi terminid “endokriin“ ja “endokrinoloogia“ võeti kasutusele alles 19. sajandil, tehti endokrinoloogia ehk hormonaalsüsteemi uuringuid Hiinas juba üle 2000 aasta tagasi. Ameerika kirjanik Robert K. G. Temple kirjutab oma raamatus “The Genius of China: 3,000 Years of Science, Discovery, and Invention“, et juba 200 aastat eKr eraldasid hiina ravijad inimese uriinist suguhormoone ja ajuripatsi hormoone, mida nad kasutasid ravieesmärkidel.

 

2. Vahel on endokriinsüsteem osteoporoosi põhjustajaks

Osteoporoos on vanemaealistel inimestel sagedane haigus, mille tagajärjel muutuvad luud hapraks ja tekivad kergesti luumurrud. Kuigi seda peetakse ainult luudega seotud probleemiks, langeb selle ravimine tihti endokrinoloogide hooleks, seda haigust põhjustavate asjaolude tõttu. Menopausi järel langeb naistel kehas suguhormooni östrogeeni tase, mis aitab säilitada luude tihedust. Sellistel juhtudel võib osteoporoosi raviks olla hormoonasendusravi.

Samuti võib osteoporoos olla teiste endokriinsüsteemi häirete tagajärjeks, nagu näiteks hüpertüreoidism (kilpnäärme ületalitlus). Sellisel juhul nimetatakse haigust “sekundaarseks osteoporoosiks).

 

3. Termin “hormoon“ on vaid sajandivanune

19. sajandi algul hakkasid teadlased arvama, et erinevate kehaorganite vahel peab toimuma mingi keemiline kommunikatsioon ning veidi hiljem avastati, et mõningaid haigusi on võimalik ravida endokriinkudedest tehtud ekstraktide abil. Kuid termin “hormoon“ leiutati alles 20. sajandi algul.

Inglise füsioloogid William Bayliss ja Ernest Starling järeldasid aatal 1902, et kemikaalid – mida nad hakkasid hiljem hormoonideks nimetama – kontrollisid kõhunäärme tööd. Sel hetkel läks see vastuollu kehtivate uskumustega, et närvisüsteemi refleksid vallandasid ernevaid kehaeritisi. Hiljem avastati, et kõhunäärme töös mängivad rolli nii hormonaalne kui närvisüsteem. Uue termini leiutamine tõi kaasa intensiivse teadustöö endokriinsüsteemi vallas, kuna teadlased töötasid tõsiselt selle nimel, et identifitseerida ja mõista erinevaid keha hormoone.

 

4. Kõik hormoonid ei pärine endokriinsüsteemist

Endokriinsüsteem koosneb kaheksast sisenõrenäärmest, mis sünteesivad hormoone. Need on ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, neerupealised, kõhunääre ehk pankreas ja sugunäärmed. Kuid mõned teised organid ja koed, mida ei peeta endokriinsüsteemi osaks, toodavad ja eritavad ka hormoone.

Näiteks raseda naise platsenta toodab mõningaid hormoone nagu östrogeen ja progesteroon. Kõhus toodetakse näljahormooni greliini ning maohappe eritumist stimuleerivat gastriini.

 

5. Diabeeti diagnoositi kunagi uriini maitsmise teel

Diabeedi puhul ei tooda pankreas enam piisavalt insuliini – hormooni, mis reguleerib veresuhkru taset. See on üks levinumaid endokriinsüsteemi häireid maailmas. Tänapäeval kasutatakse selle diagnoosimiseks vereproovi, kuid ammusel ajal olid kasutusel hoopis teised meetodid. Vana-Kreeka arst Hippokrates (460–377 eKr), keda nimetatakse ka meditsiini isaks, oli esimene, kes diagnoosis diabeeti. Tema meetodiks oli patsiendi uriini maitsmine selleks, et tuvastada diabeetiku uriinile omane magus maitse.

 

6. Pankreas on sillaks kahe maailma vahel

Kehas on kahte sorti näärmeid – eksokriinsed ja endokriinsed. Eksokriinsed näärmed nagu süljenäärmed, higinäärmed ja rinnanäärmed eritavad oma toodangut läbi spetsiaalsete juhade. Endokriinsetel näärmetel juhad puuduvad ning nende toodang (hormoonid) erituvad otse verre.

Pankreasel on nii endokriinne kui ka eksokriinne funktsioon. Ühest küljest eritab see hulka erinevaid hormoone nagu insuliin ja glükagoon, otse verre. Kuid lisaks sellele toodab see ööpäevas 0,5–2 liitrit kõhunäärmemahla, mis liigub kõhunäärmejuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde ning sisaldab olulisi seedeensüüme.

 

7. Alkoholil on endokriinsüsteemile laialdane mõju

On laialdaselt teada, et alkohol mõjutab tervist mitmel moel, kuid selle mõjust endokriinsüsteemile on vähem räägitud. Näiteks võib see häirida veresuhkru taseme reguleerimist, kuna sekkub vastavate hormoonide töösse. Lisaks vähendab see meestel testosterooni taset, kuna kahjustab munandeid ja suurendab osteoporoosi riski, sekkudes kaltsiumi ainevahetust reguleeriva paratüreoidhormooni toimimisse.

 

8. Koerad olid kunagi endokriinsüsteemi alase teadustöö oluline osa

19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul viidi paljusid endokriinsüsteemi uuringuid läbi pigem koerte kui enam levinud laboriloomade nagu hiirte ja merisigade peal. 1889. aastal tekitasid saksa füsioloogid Oskar Minkowski ja Josef von Mering koertele diabeedi, eemaldades nende kõhunäärme. Viis aastat hiljem viisid inglise füsioloog Sir Edward Albert Sharpey-Schafer ja arst George Oliver läbi katse, milles võtsid koerte neerupealise ekstrakti ning süstisid seda teistele koertele, mille tagajärjeks oli kõrge vererõhk ning kiirenenud südametöö süstitud segus sisalduva adrenaliini tõttu. Ka 1902 läbi viidud uuringus, mille põhjal leiti termin “hormoon“, olid katseloomadeks koerad.

 

9. Üks esimesi endokrinolooge katsetas hormoonasendusravi enda peal

Aastal 1849 märkas saksa füsioloog ja zooloog Arnold Adolph Berthold, et kastreerimise järelt kukkede harjad taandarenesid ning nad kaotasid huvi võidelda ja paarituda. Munandite tagasi paigaldamise järel need omadused taastusid. Berthold järeldas, et munandid eritasid ainet, mis vere kaudu mõjutas tervet keha.

50 aastat hiljem viis endokrinoloog Charles-Édouard Brown-Séquard selle idee uuele tasemele. Ta süstis ennast koerte ja merisigade munanditest eraldatud ekstraktiga, püüdes teha hormoonasendusravi. 72-aastane teadlane kirjutas mainekas meditsiiniajakirjas, et see ravi mõjus talle noorendavalt, taastas ta jõu, seedefunktsioonid ning intellektuaalse võimekuse. Kuid tulemused ei olnud püsivad ning enamus tänapäevaseid eksperte usuvad, et tegemist oli lihtsalt platseeboefektiga.

 

10. Stress viib endokriinsüsteemi kiiremale käigule

Vastusena stressile eritab endokriinsüsteem kiiresti erinevaid hormoone tavapärasest suuremas koguses, et aidata kehal energiat mobiliseerida ja uute oludega kohaneda. Näiteks ajuripatsi ja neerupealiste toimel verre erituv adrenaliin suurendab südame poolt ringi pumbatava vere kogust ning skeletilihaste verevarustust.

Ägeda füüsilise stressi korral võib ajuripats suurendada ka kasvuhormooni eritumist, mis kiirendab ainevahetust. Pikemaajalisem või sagedane stress võib kaasa tuua hulga erinevaid endokriinsüsteemi häireid, sealhulgas Gravesi tõbi, sugunäärmete funktsioonihäired ja ülekaalulisus.

 

11. Taimed toodavad hormoone ilma endokriinsüsteemita

Erinevalt loomadest ja inimestest ei ole taimedel endokriinsüsteemi ega -näärmeid. Kuid neil on olemas hormoonid, mis mõjutavad erinevaid kasvamisega seotud protsesse nagu geenide ekspressioon, ainevahetus ja rakkude jagunemine. Vahel toodavad taimerakud hormoone lokaalselt, kuid neid võidakse ka spetsiaalsete pikenenud rakkude või teiste meetodite abil transportida teistesse taime osadesse. Teadmised taimede hormoonide kohta on võimaldanud põllumajanduses alates 1930-ndatest kasutada sarnaseid kemikaale, mida kutsutakse “taimede kasvuregulaatoriteks“.

 

Allikas: Live Science

Foto: scienceclarified.com

 

Toimetas Katrin Suik