X

10 eurot =

Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

12. märts 2015 kell 20:10



hiisHiite Maja sihtasutus avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.

 

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.

Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud.

Ekspertide hinnangul on eeloleval kümnendil hävimas kuni 3000 looduslikku pühapaika ning peamiseks ohuks on unustamine. “Meie töö peamine osa seisneb just eakate inimeste küsitlemises, kes suudavad arhiivides olevaid andmeid täpsustada ja aitavad üles otsida ka seni teadmata pühapaigad. Ministri allkirja saanud arengukava on selle tähtsaima osa omatahtsi nimetanud hoopiski marginaalseks, mis on täiesti arusaamatu. Sellise käsitluse tõttu jääb hinnanguliselt leidmata 50-75% pühapaikadest,” avaldas Kaasik muret.

“Eksperdid on palunud eelnõuga edasi töötada ning kaasata ka huvirühmad, kuid ministeerium ei pidanud seda vajalikuks. Oleme sellise käitumise üle halvas mõttes üllatunud. Hirmutav on ka see, et ministeerium on võtnud endale pühapaikade asjatundja rolli ja otsustab nüüd isepäi teaduslike uurimeetodite valiku üle. Kes neid otsuseid langetab, ei ole meile teada, aga tõenäoliselt pole tegu selle valdkonna ekspertidega,” sõnas Kaasik.

2008. aastal tunnistati looduslikud pühapaigad inimkonna vanimateks kaitsealadeks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu maailmakongressi ja ka Eesti Vabariigi valitsuse poolt. Enamikes maailma riikides on suurem osa looduslikke pühapaiku unustatud ja seetõttu hävinenud.

 

Hiite Maja kiri kultuuriministeeriumile

11.03. saatis Hiite Maja kultuuriministrile kirja, milles palus avada arengukava uuesti sisulisteks aruteludeks. Väljavõte kirjast:

Arengukava peamised kitsaskohad, mille sisuline arutelu on lõpuni viimata.

1. Valdkonna arengukava on sisuliselt eelarvepõhine ja rakendusprojekt, mis pärsib valdkonna arendamist ja jätab hävimisohtu enamiku pühapaikadest.
Värske arengukava kohaselt keskendutakse pühapaiku puudutavate arhiiviteadete kontrollimisele ning kohalike põliselanike küsitlemist peetakse sekundaarseks. Sellega eiratakse järgmisi olulisi asjaolusid: 1. enamikul pühapaikadest puuduvad ainuomased välistunnused; 2. suurem osa arhiiviteateid ei anna pühapaikade kaardistamiseks ja piiritlemiseks piisavalt täpseid asukohaorientiire; 3. tuntava osa pühapaikade kohta pole seni kirjalikke andmeid talletatud; 4. enamiku pühapaikade kaardistamine on võimalik vaid vanemaealiste põliselanike abil, kes reeglina ei ela enam pühapaiga läheduses. Seniste uuringute põhjal võib kinnitada, et arengukavas välja pakutud metoodikat järgides jääb hinnanguliselt 50% pühapaikadest kaardistamata ning kuni 50% kaardistatud pühapaikade puhul ei kogune nende asukohtade kinnitamiseks piisavalt andmeid.

2. Kinnitatud arengukava rakendamine toob kaasa raha ja aja ebamõistliku kulutamise ning enamiku pühapaikade kadumise.
Kuna arengukavas ette nähtud metoodikat järgides jääb enamik pühapaikadest kaardistamata, tuleks koheselt käivitada samu piirkondi hõlmav täiendav pühapaikade kaardistamine, mis keskenduks kohalike põliselanike küsitlemisele. See tähendaks paratamatult topelttegevusi, mis muudaks lõppeesmärgi – kõigi pühapaikade kaardistamise – oluliselt kulukamaks. Raisatakse ka aega. On vähetõenäoline, et pühapaikade kaardistamiseks mõeldud riikliku arengukava kõrval õnnestub lähemal ajal käivitada analoogne projekt. Raisatud aeg tähendab kadunud infoallikaid ning koos nendega ka lõplikult kadunud pühapaiku. Pühapaikade kaardistamiseks vajalikku kohapärimust ja mikrotoponüüme valdavad põliselanikud on sündinud üldiselt enne II maailmasõda. Seetõttu on nende metoodiline küsitlemine ja saadud teabe salvestamine enamiku pühapaikade kaardistamiseks kõige kiireloomulisem ning ka sisuliselt kriitilise tähtsusega ülesanne.

Arengukava kohaselt kavatsetakse luua uus pühapaikade andmebaas. Tähelepanuta on jäetud, et arengukava jaoks on eelnevatel aastatel juba programmeeritud ja andmetega täitma asutud looduslike pühapaikade andmekogu, millesse on investeeritud 52 000 eurot. Andmekogu avaliku osa lehekülje leiad siit.

3. Arengukava ettevalmistamine ei olnud läbipaistev
On kahetsusväärne, et laiapõhjalises eksperdinõukogus koostatud ja ministeeriumiga kokku lepitud eelnõu tegi Kultuuriministeerium ootamatult suurel määral ümber. Seda tehti sisulisi põhjendusi esitamata, huvirühmi kaasamata ning muudatuste autoreid tutvustamata. Hoolimata ekspertide ja huvigruppide palvest ja arupärimistest, ei võimaldanud ministeerium edasist sisulist arutelu.

Looduslike pühapaikade eksperdinõukogu kritiseeris 18.12.2014 koosolekul arengukava suletust ja ametnikekesksust. Ametnikud nõustusid tehtud ettepanekutega, et luuakse juhtnõukogu ning eksperdinõukoguse kaasatakse ka huvirühmad. Nüüd on sellest taas ühepoolselt ja eksperdinõukogu arvestamata loobutud.

Peale 18.12.14 toimunud eksperdinõukogu koosolekut esitasid huvirühmad oma esindajad eksperdinõukogusse ning arengukava juhtnõukogusse. Avaldused on siiani vastuseta.

Ministeerium otsustas arengukava juhtnõukogu mitte moodustada ning asendas selle eksperdinõukoguga, kelle otsused on ametnikele üksnes soovitavad. Varasemalt kuulusid pühapaikade arengukava 2008-2012 juhtnõukogusse ka huvirühmad. Analoogse pühakodade programmi juhtnõukogusse kuulub huvirühmadest 4 kirikute esindajat.

 

Ahto Kaasik

 

Allikas: Hiis.ee

Foto: Arne Ader, Tamme-Lauri tamm Urvastes / loodusemees.ee