“Mahemaa” Eesti hääletas Brüsselis jälle GM-maisi kasvatamise poolt

30. jaanuar 2017 kell 13:29



gmos_corns_735_350Reedel, 27. jaanuaril hääletasid EL liikmesriikide esindajad Euroopa Komisjonis GM (ehk geneetiliselt muundatud) taimede kasvatamise üle. Euroopa Komisjon pani hääletusele kahe uut sorti GM maisi (Bt11 ja 1507) kasutuselevõtu ja praegu Euroopas lubatud geneetiliselt muundatud maisisordi (Mon 810) kasutusloa pikendamise. Nii nagu 2014. aastal, hääletas Eesti ka nüüd GM-maisi kasvatamise poolt, hoolimata korduvast riigi mahemaana reklaamimisest (vt nt aastal 2014 ja aastal 2017). Kuigi vastuhääli oli rohkem, ei olnud neid piisavalt, et GM-maisi kasvatamise ideed riiulisse panna ja nüüd peab Euroopa Komisjon otsustama, mis on järgmine samm.

 

Hääled jagunesid vastavalt:

Mon810 kasutusloa pikendamine:

12 liikmesriikii hääletasid vastu: Bulgaaria, Taani, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Austria, Poola, Sloveenia

10 liikmesriiki hääletasid poolt: Tšehhi, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Leedu, Rumeenia, Soome, Rootsi, Suurbritannia

6 liikmesriiki jäid erapooletuks: Belgia, Saksamaa, Horvaatia, Malta, Portugal, Slovakkia

1507 and Bt11 kasutuselevõtt:

13 liikmesriiki hääletasid vastu: Bulgaaria, Taani, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Austria, Poola, Sloveenia, Rootsi

8 liikmesriiki hääletasid poolt: Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Leedu, Rumeenia, Soome, Suurbritannia

7 liikmesriiki jäid erapooletuks: Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Horvaatia, Malta, Portugal, Slovakkia

Olgu veel mainitud, et kaks uut GM-maisi sorti on äärmiselt vastupidavad glüfosaadile, toksilisele taimekaitsevahendile, mille Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheline vähiuuringute agentuur (IARC) kuulutas 2015. aasta märtsis vähki tekitavaks, kuid mida on tänase päevani lubatud kasutada ka Eestis.

 

GMO kiibitseb Euroopasse 

GM taimed pole Euroopa Liidus õnneks veel kuigi levinud, kuid igasuguse GM taime turule lubamine julgustaks GM tööstust aina uusi mürgiseid tooteid, sh taimekaitsevahendeid turule tooma ning seeläbi tõuseks tervisele kahjulike pestitsiidide hulk eestlaste toidulaual praegusest veelgi suuremaks. Juba 2015. aasta Veterinaar- ja Toiduameti järelvalve käigus leiti taimekaitsevahendite jääke 55% uuritud toidust. Taimekaitsevahendite jääke seirati kaubeldavas, imporditavas ja kodumaises puu-, köögi- ja teraviljas ning isegi imiku- ja väikelastetoidus. Tähtis on märkida, et tööstuse lobistide põhjendused, justkui aitaks GMO-de kasvatamine näljahädadega võidelda, ei päde, sest juba praegu toimub Euroopas suur toidu ületootmine ning geenmuundatud taimede järgi pole ka mingit muud vajadust.

“Eestil on võimalus olla innovatiivne ning pöörata tähelepanu GMO tööstuste poolt haibitud mõttetult teemalt hoopis Maa elanikkonna ja ökosüsteemi jätkususuutlikkuse seisukohalt oluliseimale – võitlusele kliimamuutustega. Meie toidujulgeoleku tulevik sõltub väiketaludest, Euroopas kasutatakse GM taimi peamiselt loomasöödaks just suurtes industriaalfarmides, kus loomade elu-olud on nii võrd kehvad, et neile manustatakse haiguste ja infektsioonide vältimiseks suurtes kogustes antibiootikume. Mis tõttu on meie resistentsus antibiootikumide suhtes aina kasvanud ning oleme maha mängimas inimkonna üht suurimat meditsiinilist innovatsiooni, lastes industriaalsel põllumajandusel võimutseda. Inimeste hea tervise ja keskkonna reostamise vähendamise nimel soovitame üldse vältida välismaiste suurfarmide toodangut, vajadusel asendada see kohaliku mahetoodanguga ja suurendada Eestimaise taimse toidu tarbimise osakaalu üleüldiselt,” kommenteeris keskkonnaaktivist Züleyxa Izmailova enne reedest hääletamist.

 

Allikad: Sustainable Pulse, Erakond Eestimaa Rohelised pressiteade, Telegram

Foto: naturalsociety.com

 

Toimetas Mariann Joonas

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.