Euroopa Liit keelustab mesilasi kahjustavad pestitsiidid

9. mai 2018 kell 15:41



Maailma kõige enamkasutatavad putukamürgid keelatakse kuue kuu jooksul kõigilt Euroopa Liidu põldudelt. Uus keeld kaitseb nii metsikuid kui kodumesilasi, kelle heaolu ja eksistentsi putukamürgid tõeliselt ohustavad. Neonikotinoidide keelustamises lepiti kokku aprillikuu lõpus ja seadus jõustub juba 2018. aasta teises pooles. See tähendab, et alates käesoleva aasta lõpust võib mürgiseid neonikotinoide kasutada ainult kinnistes kasvuhoonetes. Arutelu teatud putukamürkide keelustamise üle on kestnud juba pikki aastaid, vahendab Gorilla blogi.

 

Neonikotinoidid on vähendanud mesilaste arvukust

Neonikotinoidide näol on tegu tugevate närvimürkidega, mis sisalduvad teatud putukamürkides. Putukamürke kasutatakse põllumajanduses biotõrjena ehk saaki ründavate kahjurputukate peletamiseks. Paraku on neonikotinoididel oluliselt laialdasem mõjuväli. Mürkide kasutamine kahjustab taimi tolmendavaid kodu- ja metsmesilasi, kelle arvukus viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud on. Neonikotinoidid võeti putukamürkide koostises kasutusele 1994. aastal. Sellest ajast alates on täheldatud suurt langust mesilaste arvukuses ja putukate tervislikus olukorras. Näiteks Saksamaal on viimase 25 aasta jooksul katastroofiliselt lausa 75% lendavatest putukatest hävinenud. Mürkkemikaalidest tingitud kahjustuste tõttu on mesilased ja kimalased ehk metsikud mesilased nõrgema tervisega ja paljud neist ei suuda enam talve üle elada.

Rapsil ja muudel õitsevatel põldudel keelati neonikotinoidide kasutamine juba 2013. aastal, kuid uue seaduse kohaselt ei tohi neid mürkaineid kasutada enam ühelgi avatud põllumaal ega peenral. Nimelt mõjutavad neonikotinoidid enamat kui õitsevaid põllukultuure: mürgid saastavad lisaks taimedele ka vett ja mulda, mis omakorda mõjutavad tulevasi põllukultuure ja umbrohuna ümberkaudseid õitsevaid taimi. Seega sõltub mesilaste heaolu paljudest faktoritest, kaasarvatud mulla ja vee kvaliteedist ning taimede puhtusest. Neonikotinoidide ja muude mürkainete kasutamine heaolule muidugi mõista kaasa ei aita. Juba 2013. aastaks oli tõestatud, et ohtlike neonikotinoide sisaldavate putukamürkide kasutamine on kahjulik kogu maailma ökosüsteemile, ohustades mesilaste arvukust.

Pestitsiidide tootjad on süüdistanud Euroopa Liitu liigses ettevaatlikkuses, väites, et mürkide mõju putukatele pole tegelikult sugugi nii laastav. Lisaks rõhutati, et neonikotinoidide kasutamise keelamine võib tähendada suurt langust põllumaade viljakuses ja saagirohkuses. Selle müüdi purustasid ÜRO eksperdid edukalt, avaldades uuringu, mis tõestab, et neonikotinoidide sisaldavate pestitsiidide kasutamine pole põllumajanduses vajalik. Keskkonnateadlased on juba valmis välja töötama keskkonnasõbralikku lahendust biotõrje ellu viimiseks.

 

Mida mesilaste arvukuse langemine tähendab?

Nii kodu- kui metsmesilased on hädavajalikud kultuurtaimede tolmendamise juures. Samas on nende arvukus suure ohu all. Eestis on mesilased suuresti sümbioosis rapsiga, mida suurtel aladel kasvatatakse. Rapsi kasvatamine ja mesilaste suremine on tekitanud nõiaringi: 2020ndaks aastaks peab 10% Euroopa Liidus transpordiks kasutatavast kütusest pärinema taastuvatest allikatest ehk kasutusele tuleb võtta suurel hulgal biokütust. Biokütuse üheks komponendiks on raps, mille kasvatamist on üle Euroopa massiliselt suurendatud. Rapsipõldudel kasutatakse erinevaid mürke sisaldavaid putukatõrjevahendeid, mis kahjurite rünnakuid ennetab. Rapsikasvatuse juures mängivad olulist rolli ka mesilased, kes taimi tolmendavad ja seega saagirohkuse jaoks hädavajalikud on.

Vajadus mesilaste järgi suureneb järjepidevalt: näiteks vahemikus 2005-2010 suurenes Soomes tolmeldamist vajavate põldude ala lausa 91%. Mesilaste arvukus aga aina kahaneb: põldudel putukamürkide kasutamine hävitab mesilasi, keda need samad põllud hädasti vajavad. Seega on orgaaniliste putukatõrjevahendite välja töötamine täiesti hädavajalik – vastasel juhul jääme ilma nii oma mesilastest kui põllusaagist.

 

Allikas: Gorilla

Kasutatud materjalid: The GuardianERRNovaatorPollumajandus.ee

Foto: coxhoney.com

 

Toimetas Gorilla