Nutiarvestist keeldumine võib USA-s viia arreteerimiseni, aga Eestis?

8. veebruar 2013 kell 11:10



OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Esimesed kaugloetavad elektriarvestid paigaldati Eestis Elektrilevi pilootprojekti käigus Tarbija24 andmetel juba 2012. aasta lõpus, valmistamaks ette ladusat masspaigaldust, mis algab 2013. aasta alguses. Ent selle nn nutiarvestiga seoses on tekkinud palju küsimusi, muu hulgas ka see, et mis saab siis, kui tarbija ei soovi arvestit paigaldada. USA-s näiteks võib keeldumisele järgneda isegi arreteerimine.

 

Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juhataja Taavo Randna sõnul on Eestis kuni 1. jaanuarini 2017 seadusekohane ka tavaline kohtloetav arvesti, pärast seda enam tänaste õigusaktide kohaselt mitte. Seega, praegu seadus kaugloetavast arvestist põhimõttelise loobumise võimalust ette ei näe.

“Nelja aasta jooksul vahetab Elektrilevi välja ligikaudu 630 000 arvestit. Igale kliendile annab orienteerivalt paar nädalat enne kavandatavat arvesti vahetust meie koostööpartner Ericsson Eesti sellest kliendile teada,” tutvustab Randna protseduuri.

“Kui klient, kes on saanud arvesti vahetamise teate, ei soovi kaugloetava arvesti paigaldamist, saab ta sellest Ericsson Eestile teavituses toodud kontaktidel märku anda. Kliendi tahte vastaselt ei soovi me arvesteid vahetada ja esialgu jätame sellised kliendid ootele,” lisab ta.

Tundub ebatõenäoline, et nutiarvestist keeldumine võiks Eestis kaasa tuua arreteerimise, kuid täna ei ole selleks puhuks veel vastust välja mõeldud:  “Kuna uute arvestite kohustuslikuks muutumiseni on veel mõni aasta aega, saame otsida lahendusi ja selgub, kas seadusandja reguleerib selleks ajaks ka mingisugused erandid või annab juhised, kuidas käituda olukorras, kus seadusenõuete täitmine ei ole võimalik klientide vastuseisu tõttu.”

 

Esimene pretsedent kohustusliku elektriarvesti paigaldamisest politsei juuresolekul on olemas USA-st. Chicago eeslinnas Naperville’is arreteeriti kaks häälekamat nutiarvesti vastast ema, kui nad püüdsid takistada kaugloetava elektriarvesti paigaldamist oma koju. Nad lasti vabadusse, kuid esitati süüdistused politseiametniku töö takistamises ja oma valdusesse ligipääsu keelamises.

 

Elektrilevi OÜ koduleheküljelt võib lugeda: “Kauglugemine tähendab, et info tarbitud elektrikoguse kohta jõuab võrguettevõtjale automaatselt kaugloetava arvesti kaudu. Seega pole enam vaja ise näitu teatada. Kaugloetava arvestiga saab elektritarbimist mõõta ka tavaarvestist väiksema intervalli, näiteks tunni kaupa.” Seega võib küsida, et mis selles siis halba on, kui ei pea enam ise näitusid lugema ja meeles pidama, millal on õige aeg neid teatada.

Peamine, mida on seoses nutiarvestitega välja toodud, on tõsiasi, et need koguvad liiga palju isiklikku infot. National Geograficu detsembrikuises artiklis leiti, et teoreetiliselt annab nutiarvesti info järgi teada saada, kui palju inimesi ühes majapidamises elab, nende päevarutiini ja muutused selles, millist tüüpi elektrilised seadmed on selles majapidamises ja muidki detaile. On lihtne ette kujutada, kuidas sellist infot võiks kasutada lahutusadvokaat, kindlustusfirma või signaali kinni püüda oskavad murdvargad.

 

Mis aga puutub argumenti, et need seadmed aitavad raha säästa, siis Naperville’i näitel need hoopis tõstavad kulu, sest selles linnas peab seadme paigaldamise kinni maksma siiski elektritarbija ning arvele lisandub ka igakuine tasu selle lugemise eest.

 

 

Allikad: Natural News, Chicago Tribune, National Geographic, Tarbija24, Elektrilevi, Natural News 2, Natural News 3, Vanglaplaneet 1, Vanglaplaneet 2

 

Toimetas Katrin Suik