Meie Universumis toimub palju meile veel lõpuni mõistetamatuid protsesse. Üks põhjalikumat uurimist vajavaid nähtusi on kiire raadiolainete valing (fast radio burst ehk FRB) ehk Maale jõudvad ülikiired kindlate intervallidega raadiosignaalid. Teadlased ei ole kindlad, mis seda fenomeni põhjustab ning ühe teooriana on välja pakutud ka maavälist päritolu tehnoloogiat.

Saksa-USA astronoomide ühisuurimuses vaadeldakse inimestele teadaolevat 11 FRB-d ning nende omadusi, mis võivad heita valgust signaalide päritolule. Eelmisel aastal suudeti ühte valingut vaadelda selle toimumise hetkel, varem on see avastatud vaid infot tagantjärele analüüsides.

FRB kestab vaid millisekundi, eritades sama palju energiat, kui Päike ühe päeva jooksul. Nende levimiskauguse hindamiseks kasutatakse dispersiooni mõõtmist (DM): mida kaugemalt on signaal pärit, seda suurem on DM. Signaalide kestus näitab, et nende allikas peab olema võrdlemisi väike, maksimaalselt paarisaja kilomeetrise läbimõõduga, seega need ei saa olla tavalised tähed. Selles uurimuses tehti ka hämmastav avastus, et FRB-d on saabunud Maale ühtses jadas, mis on ühe numbri – 187,5 -kordsed. Selline leid viitab, et iga signaal on tulnud erinevatelt allikatelt ühtlase vahega kaugustelt Maast. Kuna teadlased on tuvastanud vaid 11 Maale jõudnud FRB-d, on tegu liiga väikese andmehulgaga, et välistada juhuslikkust. Siiski on teadlaste hinnangul vaid 5 : 10 000 võimalus, et selline signaalide intervallide muster on kokkusattumus. Uurimuse kaasautori John Learnedi sõnul viitab regulaarne muster mittejuhuslikkusele.

Astronoomid pole kindlad, mis selliseid raadiolainete valinguid põhjustavad, kuid nähtuse üheks potentsiaalseks allikaks võivad olla kaugetes galaktikates toimuvad plahvatused. Selle teooria vastu räägib aga FRB-de ühtlane jaotus, mis teisest galaktikast tulemise puhul muutuks kosmosetolmu tõttu ebaregulaarseks. Signaal võib tulla ka meie enda galaktikast, näiteks salajaselt spioonisatelliidilt, mis maskeerib oma signaale süvakosmosest tulevateks. Ühtlasi võib tegu olla meile veel tundmatu loodusliku fenomeniga. Uurijad tegelevad selliste võimaluste välistamisega, kaalumaks kunstliku allika (kas siis inimeste või maavälise tehnoloogia) teooriat, arvestades seda, et enamikku FRB-sid on suudetud vaadelda vaid ühes asukohas.

Allikad: CosmosUp, Global News, NewScientist

Foto: internetacid.com

Toimetas Allar Pajuste

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.