Mida teha kilpnäärme alatalitluse korral

8. detsember 2013 kell 11:30



147310122Rohkem kui 110 aasta jooksul on kasutatud kilpnäärmeprobleemide raviks kuivatatud loomset päritolu kilpnäärmepreparaati, mis oli valmistatud veiste, sigade või lammaste kilpnäärmest. See ravim, mida teati ka lühendi NDT (natural desiccated thyroid) all, oli kilpnäärme alatalitluse puhul aastakümneid edukalt tarvitusel, kuna selles sisaldusid needsamad ained, mida inimese kilpnääre loomulikult valmistab – türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3). Kui aga farmaatsiatööstus hakkas valmistama sünteetilist türoksiini, siis oli patenteerimata ja kergesti kättesaadav ravim neil tee peal ees.

 

1963. aastal paisati USA ja Suurbitannia turgudele suur partii NDT-d, mis ei olnud tõeline ravim, vaid pettus. See põhjustas meditsiinikirjanduses suurt vastukaja ning andis põhjuse reklaamida sünteetilist türoksiini kui turvalist ja kontrollitud koostisega alternatiivi. Esimest sünteetilist T4 hormooni turustas Knoll Pharmaceuticals nime all Synthroid. Sellele lisandusid aastate jooksul ka teised kaubamärgid. Türoksiin on peamine kilpnäärmehormoon, mis konverteeritakse kehas trijoodtüroniiniks.

Kuid õige pea hakkas ilmnema, et ainult türoksiinist kehale ei piisa ja keha vajab lisaks ka normaalselt terve kilpnäärme poolt toodetavat trijoodtüroniini. Aina enam patsiente hakkasid kurtma, et kilpnäärme alatalitluse sümptomid kestavad edasi või isegi süvenevad. Pikemaajalise sünteetilise türoksiini kasutamise järel kurtsid patsiendid näiteks depressiooni, ärevushoogusid, kurnatust, ärrituvust, jõunappust ja viletsat taastumist pärast füüsilist koormust, kuiva naha ja juuste üle, liigesevalusid, külmatunnet; täheldati ka vererõhu ja kolesterooli tõusu, südameprobleeme, kõhukinnisust, õhupuudust ja muud. Lisaks langeb paljudel türoksiiniga ravitavatel inimestel kehas kortisooli, raua, D- ja B12-vitamiini tase.

 

Mis võiks kilpnäärme alatalitluse puhul paremini aidata?

Kui kilpnäärme alatalitlusele saadakse piisavalt vara jälile ning analüüsid näitavad keha madalat joodi taset, piisab sellest, kui joodi toidulisandina juurde võtta või lisada menüüsse joodirikkaid produkte, nagu näiteks merevetikaid, maitsestamata jogurtit, mune, liha, kala ja mereande, peterselli, kaerahelbeid ja banaane. Joodi lisamine menüüsse ei pruugi igaüht aidata ning sageli tuleb kilpnäärme alatalitluse puhul ravi otsida.

Aina suurem hulk patsiente on pöördunud taas loodusliku kuivatatud kilpnäärme tarvitamise poole. Sünteelistest ravimitest hoolimata ei ole see kunagi kasutuselt päris kadunud, kuid aastaid oli selle maine madal. Viimasel ajal on loodusterapeudid hakanud seda sagedamini soovitama ning 2012 alustati ka uuringut, milles võrreldi loodusliku toote tõhusust sünteetilise levotüroksiiniga.

 

Uuring näitas loodusliku preparaadi tõhusust

2013. aasta juunis esitas endokrinoloog Thanh Hoang uuringu tulemusi. Randomiseeritud topeltpimedas katses osalesid 70 hüpotüreoidismiga patsienti (vanuses 18–65), kes võtsid 16 nädala vältel kas levotüroksiini või looduslikku kuivatatud kilpnäärmepreparaati. Katseperioodi lõpus küsiti patsientidelt, kumba ravimit nad ise eelistasid, ning 49% neist viitas looduslikule preparaadile. 33% ei osanud eelistust öelda ning kõigest 19% eelistas sünteetilist ravimit. Looduslikku preparaati võtnud inimesed kaotasid keskmiselt 1,3 kg kehakaalu. Dr Hoang kommenteeris, et kord päevas võetav looduslik kilpnäärmepreparaat on turvaline ja tõhus alternatiiv kilpnäärme alatalitluse puhul.

Vahel esineb ka juhtumeid, kus looduslik alternatiiv ei toimi. Sellisel juhul on suure tõenäosusega probleem selles, et pika aja vältel diagnoosimata jäänud või ainult türoksiini abil ravitud kilpnäärmeprobleemi tõttu on kehas langenud kortisooli või raua tase. Samuti on loodusliku preparaadi puhul oluline leida õige konkreetsele inimesele sobiv doos.

 

Allikad: GreenMedInfo, Thyroid, Stop The Thyroid Madness

Foto: columbiasurgery.net

 

Toimetas Katrin Suik