Foto: Adam Schultz / White House / Public Domain + Canva.com

Olen lapsest saati kuulnud lugusid sellest, kuidas mõned Nõukogude Liidu liidrid kasutasid teisikuid, et vaenlasel (ilmselt läänel) oleks keeruline õige pätt kätte saada. Väidetavalt oli olemas mitu Leninit ja mitu Stalinit. Samamoodi nagu vanades James Bondi filmides oli mitu Blofeldi. Hiljem hakkasid levima kuuldused, et Putin ja mitmed teised näitlejad teatrilaval on kloonitud, sest päris mees suri või tõmmati maha. Sellist juttu räägivad inimesed, kellel pole enda teooriate kinnitamiseks ette näidata mitte ainsatki asitõendit. Mina arvan, et igasugune kloonide jutt on täielik jama, sest esiteks pole mitte keegi meist näinud tõendeid, et inimeste kloonimine väljaspool Hollywoodi päriselt võimalik oleks. Veel enam, ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks oleks vaja Putinit või Bidenit kloonida, kirjutab Hando Tõnumaa.

Ockhami habemenoa (Occom’s razor) all peetakse silmas printsiipi, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust. See tähendab, et nähtuse/olukorra kõige lihtsam seletus/lahendus on üldjuhul alati õige vastus.

Rakendades seda loogikat küsime ise endalt, kumb on lihtsam:

1. Töötada välja ülikeeruline God tier tehnoloogia inimeste kloonimiseks, samal ajal varjata seda tehnoloogiat kogu inimkonna eest, et vahetada välja mõni tegelane teatrilaval?
2. Levitada kuulujutte, et inimeste kloonimine on võimalik ning seda on juba tehtud Putini, Bideni jt tegelastega?

Ockhami habemenoa printsiibist lähtudes pigem levitatakse kloonimise muinasjutte, mitte ei tegeleta kloonimisega.

Mis on tõendid kloonitud Putini või kloonitud Bideni kohta?

Kloonijutte levitavad muinasjutuvestjad esitavad oma argumentide tõestuseks fotode analüüsi esialgsest inimesest ja väidetavast kloonist, mis pärinevad erinevatest aastakümnetest: näe vaata siin on põsk teistsugune ja näe vaata siin on kõrv teistsugune.