
3. veebruar 2025 kell 20:06
Fotokollaaž: erakogu + TW Farlow / Getty Images + Canva.com
“Jah, ma tunnen vajadust kaitsta. Ma ei saa sellest üle ega ümber,” kirjutab oma tuulikute-teemalises mõtiskluses MTÜ Elurikas Türi juhatuse liige Kertu Potter. “Ma mõtlen, et kui Luuna on suur tüdruk ja küsib: “Ema, miks te ei teinud midagi?”
Kõikjale, kuhu vaatan, on loodus vilkuvaid ja pöörlevaid võõrliike täis. Maa, mida armastame, millele oleme mõelnud oma laste koduna, on nüüd täis hiiglaslikke teletorne.
“Ema, kas te saate aru, et teie põlvkond lasi paigaldada…?”
Mitte lihtsalt tuulikud. Mitte lihtsalt tööstusobjektid ja *uued tööstused* kes tegelikult seda elektrienergiat vajavad.
Teie lasite juurtetult ja hingetult laieneda millelgi, mis võõrandas meid Ema Maast.
“Ema, kas te saate aru, et te olite kaotanud oma tundlikkuse? Oma arusaama loodusest kui Emast?”
Jah, kallis tütar, ma tean. Ma tean, sest ma olen ärganud. Aga enamik ei ole. Seekord pole asi enam lihtsalt otsustes. Seekord on see *sise-sõda*.
Me pole seda varem näinud. Seekord pole rahvas ühtses meelestatuses, vaid on surutud, segaduses, lõhestatud omaenda riigijuhtide poolt.
“Ema, aga kas sa siis ei mäleta Martin Luther Kingi kõnet? ‘I have a dream!’”
Jah, mu tütar. Ja see unistus elab minus.
“Ema, sa ju tead, Kes Sa Oled.”
Ma tean. Ja ma tean, et ma ei saa vaikida.
Ema, tea seda, et sa ei saa ega saanud kontrollida tulemust, aga mina elan sinu eeskujus. Ma õpin lootust, õpin armastust. Kui sina väljendad, oled kartmatu ja tegutsed – ei kaota ka mina oma häält. Võib-olla uue maailma loomine kestab aastakümneid. Mina Loon Sinu eeskujul.
***
☘️❗️Meie ülesanne pole lihtsalt peatada tuulikuid. Me muudame süsteemi.
See süsteem on poliitiline ülevalt-alla juhtimine, mis ei küsi enam rahva arvamust. Ja kui me täna vaatame, mida see süsteem teeb, siis näeme – süüdistamist, provotseerimist, vaikima sundimist.
☘️ Kui ma helistasin kaks nädalat tagasi riigimaa oksjonile ja küsisin:
“Mis toimub Türi vallas? Miks nii palju metsamaid on oksjonil ehk ootamas raadamist?”
Ametnik rääkis mulle harjumuspärase automaatse jutupunkti. Peatasin ta ja laususin:
“Nii. Soovin teiega rääkida nüüd kui Naine ja Ema. Ärme politiseeri enam.”
Siis juhtus midagi. Ta avas mulle juhtnöörid. Ja lõpuks, kui kõne lõppes, soovis ta mulle südamest edu.
Vaene naine. Ohver, nagu paljud teised.
Aga me ei pea olema ohvrid. Looja elab meie südames. Avatud süda on meie teejuht.
☘️ Emad ja isad, tehkem häält. Meie vastutus on Luua harmoonia, uus suund. This is it!
Kertu Potter
Allikas: Facebook
avaldatud autori loal
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.