Marju Lauristin: kestlik on vaid avatud eestlus

9. veebruar 2013 kell 12:56



Marju-Lauristin-213x284

Kuni meie riigiisad ja muud võtmeisikud eesti kultuurist tõsiselt ei hooli, peame olema tänulikud, et leidub Yana Toomi suguseid ärritajaid, kirjutab Marju Lauristin Postimehe arvamusportaalis. Telegram avaldab artikli lühendatud kujul.

 

 

Olen neid ridu kirjutades Eestist väga kaugel Vahemere-äärsel rannikul, kus iga paarikümne kilomeetri järel võib keset türklaste põlde kohata muinasaja tsivilisatsioonide uhkeid varemeid. Kohalik muuseum eksponeerib kõrvu pärslaste, hetiitide, lüükialaste hauakambrite leide ja sadu siitsamast rohkem kui tuhandeaastase mullakihi ja varemete alt välja toodud kauneid antiikskulpuure.

Koduseid diskussioone saab arvutist jälgida, siinses väljasurnud rahvaste ja võimsate tsivilisatsioonide kalmistu õhustikus kõlavad need üsna irooniliselt.

 

Kuni Eestis pole poliitikud ega ajakirjanikud aru saanud, et ühe rahva ja kultuuri saavad surematuks teha ainult kultuuriloojad, kuni meie rahva ehmatavalt suur osa leiab, et ERMi ehitus on raiskamine ja kultuuriminister peab õigeks rahvakultuuri juureniidistiku – rahvaraamatukogude ja kohalike muuseumide võrgu – hoolimatut katkikäristamist ning ähvardab lõpetada eestikeelsete raamatute trükkimise toetamise, kuni riik ei pea endale häbiks kultuuritöötajate näljapalka ja meie kultuuri tipptegijate loomestipendiumide suurus on vaid kolmandik riigikoguliikme igakuisest esinduskulust – seni peame olema tänulikud, et leidub Yana Toomi suguseid ärritajaid.

Neid, kes tekitavad eesti keele ja kultuuri püsimise probleemi ümber tuhandete kommentaaride vihase herilassumina ja meenutavad meile, et eesti keele ja kultuuri püsimist ei tee iseenesest mõistetavaks ei põhiseadus ega turumajanduse «nähtamatu käsi», vaid et see püsib ainult meie endi, eesti rahva pühendumuse najal.

 

Kohtusin kord lauatäie noorte isamaalastega, enamasti ajaloo ja teiste rahvusteaduslike erialade tudengitega, keda huvitas, mida mina arvan vene koolide üleminekust eestikeelsele õppele. Arvasin, et sellele on edu loota, kui nende taolised särasilmsed patrioodid lähevad õpetajateks ja näevad oma isamaalist missiooni selles, et võimalikult palju Eestis sündinud ja kasvanud, sh vene kultuuritaustaga noori saaksid Eesti koolist kaasa austuse ja armastuse eesti kultuuri ja ajaloo vastu.

Kui küsisin, kes ümber laua istuvast paarist kümnest noorest oleks valmis seda tegema, järgnes piinlik vaikus.

 

 

……..  vahepealsed lõigud leiad ainult Postimehest …….

 

 

“Saagem vabaks ärkamisaegsest, mütoloogilisest ajalooteadvusest, loobugem enesekaitselisest eestlusest, mõistkem Eesti ajalugu osana Euroopa ajaloost” kõlab uue põlvkonna ajaloolaste hääl.

Neile kajab sajandi tagant vastu nooreestlaste hüüd: “Olgem eestlased, kuid saagem eurooplasteks!” Nagu siis, nii ka nüüd põrkavad kokku avatus ja suletus, uuendusmeelsus ja alahoidlikkus, minevik ja tulevik.

 

Mis aga puutub Yana Toomi juhtumi ümber meedias puhkenud (või teadlikult spinnitud) rahvuslikku paanikassse, siis tuletaksin valveisamaalastele ja võltsliberaalidele meelde Euroopa liberaalse mõtte esiisa Voltaire’i, kes ütleks sellel puhul: kui vastumeelsed mulle tema mõtted ka ei oleks, annaksin ometi kõik tema õiguse eest neid vabalt väljendada.

 

 

Täispikka arvamusartiklit loe Postimehest.

 

Furoori tekitanud artiklit, kus Yana Toom sõna võttis, saab lugeda Delfist.

 

Toimetas Mariann Joonas