Eesti on võrdõiguslikkuse tasemelt EL-is 14. kohal

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

14. juuni 2013 kell 15:38



image_gallery

Euroopa Liidu (EL) soolise võrdõiguslikkuse indeksi kohaselt on Eesti EL-i riikide seas võrdõiguslikkuse taseme poolest 14. kohal. Kõige suurem ebavõrdsus valitseb Eestis kahes olulises indeksi mõõdetavas valdkonnas, milleks on võimu ja raha valdkond, teatas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pressiesindaja BNS-ile.

 

“Eesti puhul saame öelda, et oleme alles poolel teel naiste-meeste võrdsuse saavutamisel,“ märkis võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Ta lisas, et indeks annab hea ülevaate ühiskonnas valitsevatest soolistest lõhedest. “Indeksis joonistuvad välja mitmed valupunktid, mis osutavad selgelt, millistes valdkondades tuleb riigikogul ja valitsusel teha pingutusi, et saavutada õiglasem olukord,“ sõnas Sepper.

Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas soolise võrdõiguslikkuse järjestuses 14. kohal. Kõige suurem sooline võrdsus valitseb indeksi järgi Rootsis, Soomes ja Taanis.

Positiivsena paistab Eesti silma ajakasutuse ELi- keskmisest suurema võrdsuse poolest. Samuti on sugude ebavõrdsus haridusvaldkonnas väiksem, kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samas on Eestil väga halb näitaja poliitilise ja majandusliku võimu valdkonnas. Naiste esindatus nii poliitiliste kui ka majanduslike juhtimisotsuste tegemisel on Eestis äärmiselt madal. Võimu võrdse jagamise osas naiste ja meeste vahel on käia veel kaks kolmandikku teest.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul on indeks hea tööriist poliitika kujundajatele, et teadlikumalt püüelda soolise võrdõiguslikkuse poole. „Suurem sooline tasakaal erinevates valdkondades annab positiivse tõuke majandusele ja võimaldab inimestel kasutada maksimaalselt oma võimeid,“ lisas Kanter.

Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab sugude võrdsust töö, raha, teadmiste, aja, võimu ja tervise valdkonnas. Igas valdkonnas vaadeldakse kaht alamvaldkonda ja kokku annab indeks teavet 27 soolist ebavõrdsust kajastava statistilise tunnuse kohta.

Töö valdkond kirjeldab meeste ja naiste positsiooni tööturul, mõõtes erinevusi tööturul osalemises, tööelu kestuses, tegevusalade valikus, paindlikus tööajas, juurdepääsus tööalasele koolitusele ja töötervishoiu riskis.

Raha valdkond kirjeldab naiste ja meeste ebavõrdset rahalist ja majanduslikku olukorda, mõõtes erinevusi nii sissetulekutes kui ka vaesusriskis.

Teadmiste valdkond näitab soolõhesid kõrghariduse omandamisel, eriala valikus ja elukestvas õppes.

Aja valdkond näitab ebavõrdsust ajakasutuses, mõõtes naiste ja meeste erinevaid kohustusi laste eest hoolitsemisel ja kodutöödes. Samuti mõõdetakse seda, kui palju aega jääb meestele ja naistele sportimiseks ja kultuuri- ja meelelahutusüritustel osalemiseks ning mil määral tehakse vabatahtlikku tööd.

Võimu valdkond kirjeldab meeste ja naiste ebavõrdset esindatust poliitilistel ja majanduslikel võimupositsioonidel, mõõtes soolist lõhe valitsuses, parlamendis, kohaliku võimu juures, äriühingute nõukogudes ja juhatustes ning keskpanga otsustuskogudes.

Tervise valdkond näitab naiste ja meeste ebavõrdsust tervislikus seisundis ja arstiabi kättesaadavuses, mõõtes soolõhesid hinnangutes tervisele, oodatavas keskmises elueas, tervelt elada jäänud aastates, perearsti ja hambaarsti juurde pääsemises.

EL-is tervikuna on kõige suuremad soolõhed võimu valdkonnas, tuues esile, et kõigis 27 liikmesriigis osaleb mehi otsustusprotsessides naistest oluliselt rohkem. Suur sooline erinevus valitseb ka ajas, mille mehed ja naised pühendavad lastega tegelemisele ja kodutöödele.

 

Allikas: BNS

Foto: hub.coe.int

 

Toimetas Mariann Joonas