Sellele küsimusele otsib vastust ka petitsioon Rahvaalgatus.ee lehel, millelt puudub veel ca 315 nime, et täituks 1000 allkirja kvoot ja algatus jõuaks riigikogu saadikute lauale. Allkirju oodatakse kuni 9. maini.

Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis

Taotleme uuringu läbiviimist, mis selgitaks välja kodanikupalga võimalikkuse Eestis ning sisaldaks testi, soovitavalt tervikuna mõnes maakonnas.

Pöördumine põhisissetuleku uuringu asjus

Allakirjutanud taotlevad tingimusteta põhisissetuleku (edaspidi: põhisissetulek või kodanikupalk) teostatavusuuringu läbiviimist Eestis, sealhulgas

• võimalike Eestile sobivate ja jõukohaste põhisissetuleku maksmise ja rahastamise mudelite väljatöötamist
• ühe või mitme väljatöötatava põhisissetuleku mudeli testimist Eestis
• põhisissetuleku mõju uurimst kõigi sotsiaalsete rühmade suhtes
• põhisissetuleku (kodanikupalga) töörühma moodustamist poliitikutest, teadlastest ja teemaga seotud huvigruppide esindajatest ning loetletud tegevuste käivitamist riigikogu käesoleva koosseisu poolt

Allakirjutanud ei nõua selle pöördumisega

• põhisissetuleku kehtestamist
• ühegi Eestis võimaliku põhisissetuleku ja selle rahastamise mudeli vaikimisi eelistamist teistele

Põhisissetulekust

Tingimusteta põhisissetulek kujutab endast riigi poolt igale seaduslikule elanikule või vähemalt selle riigi kodakondsusega isikule regulaarselt makstavat tasu, mis katab inimese põhivajadused ja võimaldab tal olla aktiivne ühiskonnaliige.
Kodanikupalga mõiste on põhisissetuleku kohta kasutatav juhul, kui põhisissetuleku maksmise eelduseks on riigi kodakondsus.
Põhisissetulekut makstaks ilma majanduslike eeltingimusteta – ei põhisissetuleku maksmine ega ka selle suurus ei sõltuks inimese palga- või ettevõtlustulude olemasolust või puudumisest ega nende tulude suurusest.

Põhisissetuleku peaeesmärgid

• olla inimestele majanduslik turvavõrk, kaotada vaesumishirm ning viia seeläbi miinimumini nii rahapõhised sõltuvussuhted kui ka nende piirav mõju inimesele tema eluliste valikute tegemisel
• kaotada suurem osa sotsiaaltoetustest, nendega seotud bürokraatiast ja selle ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest, vabastades inimesed seeläbi sundusest pidevalt tõestada kellelegi oma õigust väärikale eksistentsile
• tagada majanduslik õiglus sissetulekute jaotumisel erineva hõivatusega inimeste vahel – et kasvõi ühekordset vähetasuvat tööd tehes või väikest ettevõtlustulu saades oleks inimese kogusissetulek igal juhul suurem kui mittehõivatuna

Allakirjutanute suhe põhisissetuleku ideesse

1. Allakirjutanute hulgas võib olla nii põhisissetuleku kehtestamise vastaseid, pooldajaid, skeptikuid kui ka alternatiivsete lahenduste nägijaid või eelistajaid
2. Kõik allakirjutanud, sõltumata oma suhtumisest põhisissetuleku ideesse peavad vajalikuks põhisissetuleku teostatavusuuringu, sealhulgas testi läbiviimist, kuna
3. põhisissetuleku rakendamine tähendaks ühiskonna jaoks suuri ümberkorraldusi, mille käivitamine ilma põhjaliku ettevalmistustööta oleks mõeldamatu
4. idee teostatavuse või mitteteostatavuse ning põhisissetuleku võimalike positiivsete ja/või negatiivsete mõjude üle otsustamiseks on vaja vettpidavaid tõendeid, mitte asjaosaliste usku

Allakirjutanud võtavad teadmiseks informatsiooni, küsimused ja seisukohad, mis on esitatud alljärgnevates alajaotustes ning paluvad uuringu läbiviimise otsustamisel ja läbiviimisel neid arvestada, sealhulgas

• asjaolu, et põhisissetuleku testid on muutumas reaalsuseks üha enamates riikides
• soovitust, et nii testimisel kui ka võimalikul rakendamisel kasutataks “põhisissetulekuturismi” vältimiseks kodanikupalga vormi
• seisukohta, et mõju uurides peaks silmas pidama kõiki, mitte pelgalt neid, kes tänaste arusaamade järgi on (võimalikud) sotsiaalabi saajad

Küsimused, millele uuring peaks vastuseid otsima

Põhiküsimused on sisse kirjutatud juba uuringu nimetusse, kuid üksikküsimustest väärib kindlasti tähelepanu alljärgnev:

1. Millised peaksid olema miinimumpalga ja põhisissetuleku proportsioonid? Kui miinimumpalga netosumma osutub põhisissetulekust väiksemaks ja moodustab seega alla poole kogu netosissetulekust, kas siis oleks hädavajalik tõsta miinimumpalka nii, et netopalk oleks vähemalt võrdne  põhisissetulekuga?
2. Kas peaksime põhisissetulekult eeldama ja pidama õigustatuks survet palkade tõstmiseks või kärpimiseks sellisel kujul, nagu on kirjeldatud blogiartiklis “Mis suunas suruks kodanikupalk töötasu?” (https://www.kodanikupalk.ee/teataja/208 ) ?
3. Juhul, kui pidada õigustatuks vähemalt survet miinimumpalga tõstmiseks, siis kas testperioodil on võimalik sellele survele testrühma osas ajutiselt järele anda ning kas ja milliseid seadusemuudatusi see eeldaks?
4. Teoreetiliselt on võimalik, et mõne organisatsiooni töötajate palgad jäävad üksnes sellesse vahemikku, kus on üleminekul põhisissetulekule võimalik palka valutult kärpida (vt näidet https://www.kodanikupalk.ee/teataja/208 ). Töötaja ei kaotaks netosissetulekus või oleks see vaatamata kärpele ikkagi kõrgem kui enne üleminekut.
   1. Kas pidada lubatavaks tööandja püüdu kasutada sellist olukorda tööjõukulude kokkuhoiuks,  ehkki tal puudub otsene vajadus kompenseerida tööjõukulude pealesunnitud kasvu muudel ametikohtadel?
5. Kas juhtivtöötajatel oleks põhisissetuleku tõttu põhjust karta võimu kaotamist alluvate üle, kelle jaoks vallandamine või “väljasöömine” tähendaks vaid sissetuleku olulist vähenemist, kuid mitte enam riski sattuda (oma perekonnaga) vaesusesse ja sotsiaalsesse isolatsiooni? Kas ja millist mõju avaldaks see organisatsiooni tööle?
6. Turu-uuringute AS-i Omnibuss-küsitluses juunis 2016 uuriti, kui paljud ja millises summas riigilt niisama raha saades oleksid nõus oma tööst loobuma. Sõltuvalt summast oli võimalikke loobujaid vahemikus 0% (<300 €) kuni 48% (>1600 €, koos väiksema summaga nõustujatega). Vt, https://www.inst.ee/uuringud/juuni-omnibuss
   1. Kas ja kuidas mõjutanuks neid tulemusi kindel teadmine, et mõeldud on põhisissetulekut, mida makstaks ka tööl käivale inimesele lisaks töötasule?
7. Kas oleks otstarbekas rakendada õiguslikke ja tehnilisi meetmeid, mis takistaksid põhisissetuleku ebamõistlikku kasutust (alkohol, hasartmängud jne)?
8. Kas täiskasvanutele, kes ei pea sobilikuks põhisissetuleku vastuvõtmist, peaks pakkuma võimalust oma põhisissetuleku annetamiseks? Kas ja kuidas annetamist tunnustada?
9. Oletame, et põhisissetulekut plaanitakse maksta ainult Eesti kodakondusega isikutele (kodanikupalk), ülejäänud saaksid vajadusel kõiki tavapäraseid sotsiaaltoetusi senise korra järgi. Samas oleksid kodanike tulud oluliselt rohkem maksustatud kui mittekodanikel, kes põhisissetulekut ei saa. Mittekodanike miinimumpalk oleks omakorda põhisissetuleku summa võrra kõrgem kui kodanikel, et netotulu oleks sama suur kui kodaniku netomiinimumpalk ja põhisissetulek kokku (mõistagi tööandja kulul).
   1. Kas põhisissetuleku kehtestamisele sel moel on õiguslikke takistusi ja kui on, siis mida oleks võimalik teha takistuste kõrvaldamiseks?
10. Kas põhisissetulekut saab pidada sotsiaalabiks, kui seda makstakse sõltumata tulude olemasolust ja suurusest? Kui ei, siis kas see asjaolu võiks muuta lihtsamaks põhisissetuleku kehtestamise kodanikupalga vormis?
11. Majandusleht The Economist avaldas enne Šveitsi 6. juuni referendumit OECD statistikale toetuva kalkulaatori (https://www.kodanikupalk.ee/teataja/238 ), mis näitab, kui suurt põhisissetulekut suudaksid  organisatsiooni liikmesriigid maksta praeguses olukorras (sh Eesti, ca 250 eurot kuus) ning kui suureks peab muutuma maksude osakaal SKP-st, et riigile oleks suurem summa jõukohane.
    1. Kui tõetruud on need arvutused?
12. Oletame, et The Economisti kalkulaatorit võib usaldada. Eespool mainitud palgasurveartikli lõpus on toodud põhisissetuleku näidismudel, mis koostati spetsiaalselt võimaliku palgasurve näitlikustamiseks. Kui Eestis tahta praegu kehtestada sama suur põhisissetulek (435 eurot), siis kalkulaatori järgi peaks maksude osakaal SKP-s kasvama 32,9 protsendilt 41 protsendini. 
    1. Kas see oleks võimalik nimetatud näidismudeliga, mille puhul praeguselt üksikisiku tulumaksult (20%) kaoks maksuvaba tulu (põhisissetulek on niigi maksuvaba) ning lisanduks nn kodaniku sotsiaalmaks 33% (maksuvaba tulu = miinimumpalk)?
    2. Või tuleks leida täiendavaid või alternatiivseid rahastamisallikaid (loodusressursside kasutamise maks vms)?
    3. Või piisaks ka väiksemast maksukoormusest, eeldades, et osa põhisissetulekust kaetakse ärajäävate toetuste ja tööjõukulude arvelt?

Miks vajame põhisissetuleku-uuringut

Maailmas toimuvate arengute tõttu tuleb paratamatult hakata ümber hindama töö ja ettevõtluse rolli meie igapäevaelus. Rikaste ja vaeste vahelise lõhe suureneb, uus tehnoloogia aga muudab üha enam inimtööjõudu ebavajalikuks. Vaesusele arenenud riikides puudub juba praegu igasugune õigustus.

Lisaks vaevab nn vana maailma rahvastiku vananemine madala loomuliku iibe tõttu, mille suhtes on väikeriigid ja -rahvad eriti haavatavad. Idee leevendada olukorda sisserände abil võib puhtmajanduslikult olla põhjendatud ja teostatav, kuid pikemas perspektiivis tekitaks see uusi, sealhulgas majandusväliseid ja tõenäoliselt hoopis valusamaid probleeme, millel praeguse rändekriisi ning eestlaste ja mitmete teiste rahvaste ajaloolise kogemuse valguses pole mõtet pikemalt peatuda. Selle asemel tuleks lahendada olukord, kus kehtiv sotsiaalse kaitse süsteem pigem pärsib kui soodustab põliselanike loomulikku iivet.

Põhisissetulekule kui võimalikule lahendusele võib olla alternatiive, kuid huvi kasvu selle vastu maailmas pole võimalik eirata. Varem või hiljem tuleb ka Eestis selle küsimusega niikuinii hakata tegelema.

Sõltumata alates 1960-ndate aastate lõpust läbi viidud pilootprojektide positiivsetest tulemustest (sh USA, Kanada, India, Namiibia) on mõeldamatu, et niivõrd radikaalse ühiskonnareformi võimalikkuse või utoopilisuse üle otsustataks ilma põhjalike uuringute ja testideta, pelgalt usule toetudes. 

Euroopa Liidu kohta teame, et

• Soomes testitakse põhisissetulekut aastatel 2017-2018
• Hollandis korraldatakse alates 2017. aastast pilootprojekte kohalike omavalitsuste tasandil
• Prantsusmaa Senati töörühm soovitas viia riigis läbi põhisissetuleku test (raport 13.10.2016)
• kevadel 2016 kogu EL-s läbi viidud e28 küsitlus (Dalia Research) näitas põhisissetuleku ideele 64% toetust

Kuna tulevik võib tuua EL ühtse põhisissetuleku, siis oleks mõistlik luua eeldused, mis võimaldaksid Eestil oma ideede ja kogemustega (kasvõi püüda) mõjutada selle mudeli  kujunemist eestlastele võimalikult sobivamaks.

Seetõttu peame vajalikuks, et põhisissetuleku teostatavusuuring, sh Eestile sobida võiva(te) mudeli(te) väljatöötamine ja testimine toimuks juba lähiaastate jooksul.

Tulemuste adekvaatsuse huvides tuleks test viia läbi nii autentsel (põhisissetuleku mõttele vastaval ja Eestile sobival) kujul kui vähegi võimalik:

• testrühm(ad) koosneks(id) Eesti Vabariigi kodanikest
• testrühma kuulumine ei sõltuks inimese tuludest või varanduslikust seisust – kogum oleks võimalikult esinduslikum
• testrühma liikmetele rakendataks samasuguseid maksumäärasid, nagu testitav mudel ette näeb
• testrühma liikmetele ei oleks testperioodiks ette nähtud sotsiaaltoetusi, mis põhisissetuleku kehtima hakates kaoksid

ning muuhulgas tasuks kaaluda

• testimise läbiviimist (osaliselt) regionaalsel põhimõttel – tervikuna mõnes maakonnas (näiteks Hiiumaal ja Saaremaal)

Jaanus Nurmoja
Aleksander Laane
Marek Strandberg
Toomas Trapido
Kaarel Veskis

Rahvaalgatust saad kuni 9. maini allkirjastada SIIN.

Lisateavet:

• Eesti põhisissetuleku veebileht – https://www.kodanikupalk.ee
• BIEN – põhisissetuleku maailmavõrgustik – https://basicincome.org/
• Soome põhisissetuleku test – https://www.kela.fi/perustulokokeilu
• Prantsusmaa Senati põhisissetuleku töörühma raport – https://www.senat.fr/rap/r16-035/r16-035.html
• e28 põhisissetuleku küsitlus – https://www.basicincome.org/wp-content/uploads/2016/05/EU_Basic-Income-Poll_Results.pdf

Pilt: time.com