Sotsiaalministeerium täpsustas seaduseelnõus streigiõiguse sõnastust

4. veebruar 2014 kell 14:05



IMG_0912Sotsiaalministeerium täpsustas kollektiivsete töösuhete reformi eelnõus streigiõiguse sõnastust, mis esialgses versioonis põhjustas segadust riigisektoris töötavate inimeste streigiõiguse osas.

 

“Tööandjaks võib olla ka seadusandliku või täitevvõimu organ. Kui näiteks õpetajad soovivad suuremat töötasu, on neil võimalik asuda läbirääkimistesse oma tööandjaga, kelleks võib olla näiteks kohalik omavalitsus. Läbirääkimiste ja lepitamise ebaõnnestumisel tekib õigus streikida,” ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel.

Streigid on ebaseaduslikud kui need korraldatakse näiteks seaduse muutmiseks või elektrihinna langetamiseks, märkis Rõivas. “Kõigil on võimalik avaldada meelt poliitiliste otsuste üle meeleavaldusel või piketil, mis ei too kaasa töö katkestamist oma tööandja juures.” Ministri hinnangul uus eelnõu põhiseaduslikku sõna- ja koosolekuvabadust ei puuduta.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks sotsiaalpartneritele ja asjaomastele institutsioonidele.

Ettepanekuid tuli nii kollektiivlepingut puudutavatele sätete, nagu kollektiivlepingu läbirääkimised, kollektiivlepingu mõiste, kehtivus ja laiendamine, kui ka kollektiivse töötüli lahendamise regulatsioonile, nagu näiteks lepitusmenetluse läbiviimine, riikliku lepitaja institutsioon, töökatkestuse korraldamine. Kõige rohkem esitasid kommentaare töötajate ning tööandjate esindusorganisatsioonid.

 

Allikas: BNS

Loe lisaks: Eesti Ametiühingute Keskliit

Foto: Telegram

 

Toimetas Mariann Joonas