Valitsus kiitis heaks streikimist piirava seaduse eelnõu

13. märts 2014 kell 10:36



IMG_0912Valitsus kiitis neljapäeval heaks sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud seaduseelnõu, millega reguleeritakse kollektiivlepinguid ja streike. Seaduseelnõu on selle koostamise ajal tugevalt kritiseerinud ametiühingud.

 

Eelnõuga pikendatakse toetusstreigist etteteatamise aega, kehtestatakse sektorilepete sõlmimisele esinduslikkuse nõue ja täpsustatakse riikliku lepitaja valimise korda. Samuti kehtestatakse kord streigikeeluga töötajate töötülide lahendamiseks ja määratakse minimaalse teenuse kehtestamise võimalused streigi ajaks.

“Tööandjaks võib olla ka seadusandliku või täitevvõimu organ. Kui näiteks õpetajad soovivad suuremat töötasu, on neil võimalik asuda läbirääkimistesse oma tööandjaga, kelleks võib olla näiteks kohalik omavalitsus. Läbirääkimiste ja lepitamise ebaõnnestumisel tekib õigus streikida,” ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas veebruaris.

Streigid on ebaseaduslikud, kui need korraldatakse näiteks seaduse muutmiseks või elektrihinna langetamiseks, märkis Rõivas. “Kõigil on võimalik avaldada meelt poliitiliste otsuste üle meeleavaldusel või piketil, mis ei too kaasa töö katkestamist oma tööandja juures.” Ministri hinnangul uus eelnõu põhiseaduslikku sõna- ja koosolekuvabadust ei puuduta.

Seaduse planeeritav jõustumisaeg on 2015. aasta 1. jaanuar.

 

Kollektiivlepingute reform ajas ametiühingud vihale

Neljapäeval valitsuses heakskiidetud kollektiivlepinguid ja streike reguleeriv seaduseelnõu sai streigiõiguse piiramise eest ametiühingutelt hävitava kriitika osaliseks.

“Kutsume valitsust ja kõiki parlamendierakondi ükshaaval eelnõust distantseeruma, sest see on ebademokraatlik ja majandusele kahjulik eelnõu. Dokument ei ole sündinud kokkulepete teel. Partnerite arvamustest, eksperthinnangutest ja hoiatustest on julgelt üle sõidetud,” ütles ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

Ametiühingud heidavad seaduseelnõule ette läbirääkimisvõimaluste piiramist sotsiaalpartnerite vahel. “Näiteks ei saa sektorilepetes mõjusalt käsitleda töötajate täiendõppe ja tervise teemasid, mis on uue majandustsükli võtmeküsimused,” ütles Peterson.

Eelnõu kriitilisemad küsimused puudutavad aga rahvusvahelise tööõiguse põhipostulaate – õigust läbi rääkida ja vajadusel streikida. Nii on ametiühingute hinnangul ILO põhimõtetega vastuolus ametnike läbirääkimisõigusi puudutav peatükk, kust lepingupartnerina on kõrvaldatud ametiühing, kokkulepped on keelatud palgaküsimustes ning puudub toimivmeetod palgavaidluste rahumeelseks lahendamiseks.

Streigiõiguse piiramist minimaalse teenuse kehtestamisega nimetavad ametiühingud katseks allutada kõik majandusharud ja sealsed tööläbirääkimised valitsuse poliitilisele suvale.

 

Allikad: BNS, Telegram, Vabariigi Valitsus

Foto: Telegram

 

Toimetas Mariann Joonas