Sotsiaalministeerium püüab taas vastuolulist streigiseadust läbi suruda

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

10. detsember 2013 kell 17:53



IMG_0912Sotsiaalministeeriumi poolt kooskõlastamisele antud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu piirab ametiühingute keskliidu hinnangul avaliku sektori töötajate võimalusi palgaläbirääkimistel, sotsiaalministeerium ametiühingute kahtlustega ei nõustu. Nimelt järeldas ametiühingute keskliidu juhatus teisipäeval seaduseelnõu analüüsi käigus, et eelnõu punkt, millega keelustatakse niinimetatud poliitilised streigid, millega avaldatakse survet täidesaatva, seadusandliku või kohtuvõimu tegevusele, vähendab näiteks tervishoiu- või haridussektori töötajate võimalusi palgaläbirääkimistel.

 

“Ma ei tea, kas see oli nüüd kogemata, aga seaduseseelnõusse jäi punkt, millega keelatakse valitsuse streikidega survestamine. Kui valitsust survestada ei tohi ja tuleb lihtsalt nõustuda nende pakutuga, siis välistab see näiteks tervishoiu- ja haridustöötajate võimalused kaasa rääkida oma palgakõnelustel,” ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson BNS-ile.

Kui Eestis need sektorid tasa lülitada, siis tähendaks see Petersoni sõnul ohtu Eesti demokraatiale. “Kindlasti informeerime ka rahvusvahelist tööorganisatsiooni ja taotleme nende ekspertgrupi saabumist Eestisse,” lisas ta.

Sotsiaalministeerium ametiühingute kahtlustega ei nõustu, sest selle eelnõu punktiga täpsustatakse poliitiliste streikide seaduslikust ent töötüli raames oma tööandjaga säilib streigiõigus ka arstidele ja õpetajatele.

“Eelnõu näeb ette, et töökatkestus on ebaseaduslik, kui sellega avaldatakse survet täidesaatva, seadusandliku või kohtuvõimu tegevusele. See tähendab, et kui õpetajad ja arstid ei nõustu valitsuse otsusega näiteks hariduse või meditsiini rahastamise osas, siis eelnõu kohaselt streikida ei tohi,” ütles BNS-ile ministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Mariliis Proos.

Sellisel juhul ei ole tegemist kollektiivse töötüliga ning selles osas on oma meelsuse näitamiseks võimalik korraldada teist laadi aktsioone, nagu avalikke meeleavaldusi, pikette, lisas ta.

See, et streik on võimalik ainult töötüli lahendamiseks, aga mitte näiteks poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oli kirjas ka senises kollektiivse töötüli lahendamise seaduses, mille sõnastust nüüd uues seaduses täpsustatakse.



Käesolev eelnõu ei reguleeri mitte streigi või töökatkestuse korraldamise õigust ja põhimõtteid üleüldse, vaid streiki ja töökatkestust üksnes kollektiivse töötüli ja selle lahendamise kontekstis, märgitakse seaduse seletuskirjas. “Eelnõu ei reguleerigi tegelikult poliitilist streiki, mille nõudmised on suunatud täidesaatva, seadusandliku või kohtuvõimu vastu, kuna tegemist ei ole sel juhul kollektiivse töötüliga – erimeelsused ja lahkarvamused ei ole tekkinud omavahelistes töösuhetes olevate poolte vahel,” põhjendatakse seletuskirjas.

 

Allikad: BNS, Sotsiaalministeerium

Foto: Telegram

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.