Pool maailma rikkustest kuulub 85 inimesele

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

21. jaanuar 2014 kell 10:18



rich_and_poor_by_riktoveriMajanduslik ebavõrdsus kasvab kiiresti enamikus riikides. Maailma rikkused on jagatud kaheks: pool nendest kuulub 1. protsendile maailma rikkamatele inimestele samas kui teine pool ülejäänud 99. protsendile. Ülemaailmne arenguorganisatsioon Oxfam avaldas aruande, milles hoiatab, et rikka eliidi käes olev poliitiline ja majanduslik võim õõnestab demokraatiat.

 

17. jaanuaril avaldas vaesuse ja sellest tuleneva ebavõrdsuse vastu võitlev ülemaailmne organisatsioon Oxfam aruande “Working for the Few“, millest selgus, et 85 maailma rikkamat inimest omavad poolt maailma populatsiooni varadest. Raporti kohaselt on viimase paari aastakümne jooksul rikkad edukalt saavutanud poliitilise mõjuvõimu, mis annab neile võimaluse kallutada näiteks finantsalast liberaliseerimist, maksustamist, konkurentsivaba äripoliitikat, suure sissetulekuga inimeste madalamaid maksumäärasid ja avalike teenuste kärpeid puudutavaid poliitilisi otsuseid. Alates 1970. aastatest on rikkamate inimeste jaoks langenud maksumäärad kahekümne üheksas riigis kolmekümnest.

Suur hulk majanduslikke ressursse vaid väikese protsendi inimeste käes on tohutuks ohuks poliitilistele ja majanduslikele süsteemidele. Selle asemel, et liikuda edasi koos, on inimesed üha rohkem eraldatud majandusliku ja poliitilise võimu tõttu, mis vältimatult toob kaasa sotsiaalseid pingeid ja suurendab ühiskonna jaotumise riski. Oxfami raport näitab ka, et inimesed üle maailma teavad, et majandus on kallutatud rikaste kasuks.

Ometi ei ole taoline ekstreemne ebavõrdsus vältimatu – seda olukorda saab ja peab kiiresti parandama. Oxfam kutsus üles sellel aastal Davos toimuva Maailma Majandusfoorumil (World Economic Forum) osalevaid poliitikuid ja ärijuhte võtma enda kohustuseks suureneva ebavõrduse probleemiga tegelemine. Oxfam tegi WEF-il osalejatele üleskutse pooldada progressiivset maksustamist; lõpetada maksudest kõrvalehoidmine; hoiduda rikkustega poliitilise soosingu ostmisest; teha avalikuks kõik investeeringud firmadesse ja fondidesse; esitada valitsustele väljakutse universaalse tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse kaitse pakkumiseks; nõuda elamiseks vajalikku palka kõigis firmades, mida nad omavad või kontrollivad ja esitada väljakutse ka teistele majandusliku eliidi liikmetele nende põhimõtetega liitumiseks.

 

 

Allikad: Oxfam International 1, 2, Belfast Telegraph

Foto: Rikoveri /deviantart.com

 

Toimetas Hendrik Mere