Islandi targad otsused on hakanud ära tasuma

31. jaanuar 2014 kell 11:16



ein-kronaIslandi päästis süngest tulevikust 2008. aastal tehtud otsus, et riik ei aita võlgade najal üleval püsinud panku päästa. Kaitstud riigi raha võimaldas riigil jätkata sotsiaaltoetuste programme, mis omakorda aitasid islandlasi viimase kuue kümnendi kõige karmima finantskriisi ajal. Nüüdseks on see arukas otsus ära tasunud – töötute arvu vähenemine kuni 2%-ni on muutunud realistlikuks eesmärgiks. Samal ajal kui euroala vaevleb rekordilise töötuse käes, mida juhivad Kreeka ja Hispaania 25%-ga, siis Islandil on see näitaja hetkel vaid 4%.

 

“Poliitikutel on alati midagi, mille pärast muretseda,” ütles Islandi peaminister Sigmundur Davíð Gunnlaugsson eelmisel nädalal Bloombergile antud intervjuus. “Me sooviksime näha, et töötus langeb sealt, kus see hetkel on – umbes 4% kuni alla 2%-ni. See võib enamustele lääneriikidele küll tunduda kummaline, kuid islandlased ei ole töötusega harjunud.”

Võlausaldajate nõuete kohta pankadele ütleb Gunnlaugsson: “See pole avalik võlg ning ei saa ka kunagi olema.” Gunnlaugssoni sõnul on tema peaeesmärgiks oma ametis olemise ajal “taasehitada üles Islandi heaoluriik”. Pankade võlausaldajad püüavad küll jätkuvalt enda raha korvata, kuid Islandi majanduslikud sammud on teeninud kiitust rahvusvahelise valuutafondi (IMF) ja mitmete teiste majandusteadlaste käest, sealhulgas ka Nobeli laureaadilt Paul Krugmanilt. Islandi valitsus on isegi edukalt sundinud panku kustutama kodulaenude võlgu.

2010. aasta veebruaris, 16 kuud peale pankade Kaupthing Bank, Glitnir Bank ja Landsbanki Islands põrumist, oli Island saavutanud oma kõrgeima töötuse taseme – 9,3%. Detsembriks oli see Statistics Icelandi sõnul langenud juba 4,2% peale, samas kui euroalas oli Eurostati hinnangul novembris töötuse tase rekordiliselt 12,1%. “Ehkki Islandil on olukord parem kui paljudes teistes riikides, on üle 4% töötus siiski midagi, mida me ei taha,” kommenteeris Gunnlaugsson.

 

Sotsiaaltoetustele kulutamine

Islandi valitsuse 2014. aasta eelarvest on 43% määratud hoolekandeministeeriumile ning see tase on suures plaanis püsinud muutumatuna juba aastaid. Islandi ülikooli sotsioloogiaprofessori Stefan Olafssoni hinnangul on riigi fookus sotsiaaltoetustele olnud võtmelahenduseks majanduskasvu taastamises. Islandi majandus peaks OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) prognooside kohaselt sel aastal kasvama 2,7%, mis on parem kui terve OECD ala keskmine (2,3%).

Islandi katsed oma majandust taastada pole läinud siiski probleemideta. Inflatsioon, mis 2009. aasta jaanuaris saavutas oma haripunkti 19% juures, on teinud Islandile rohkem liiga kui paljudele teistele riikidele, sest enamus majalaenusid on Islandil seotud tarbijahinnaindeksiga. Kuigi see lahendus kaitseb küll investoreid, siis majapidamiste võlakoormad kasvavad aga vastavalt hinnatõusule. Sel detsembril oli inflatsioon Islandil 4,2%.

 

Inflatsiooni valu

“Island panustab sotsiaaltoetustele praegu rohkem kui varem, kuid tuleb ka silmas pidada, et inimeste ostujõud on alates 2008. langenud,” ütles Olafsson intervjuus. “Lisaks tervishoiu- ja haridussüsteemidesse suuremate kulutuste suunamisele peaks valitsus panema rõhku ka inimeste ostujõu suurendamisele. See on suurim väljakutse.”

Suur osa Islandi inflatsioonist on seotud valuutakursiga, mida on alates 2008. aasta lõpust, kui see langes euro vastu 80%, on kaitsnud kapitalikontroll. Gunnlaugssoni sõnul saab olemasolevaid valuutapiiranguid madaldada vaid kiirusel, mis säilitab krooni stabiilsuse. Islandi kroon on euro suhtes viimase 12 kuu jooksul tugevnenud umbes 10%. Siiski, tänast kurssi – 157 krooni euro kohta – ei saa võrrelda 2007. aasta olukorraga, kui kurss oli 88 krooni euro kohta. Novembris avaldas Gunnlaugsson plaani kasutada kuni 7% SKT-st majalaenu võlgade leevendamiseks. Valitsus kavatseb plaani rahastada, ehkki see on OECD poolt kriitikat saanud eelkõige just seetõttu, et pankade maksukoormus selle julge otsuse tõttu tõuseb.

 

Kapitalikontroll

Islandi karm käsi pankade ja nende võlausaldajate suhtes võib tekitada probleeme investoritebaasi leidmisega kapitalikontrolli lõpetamisel. Gunnlaugsson panustab sotsiaaltoetuste programmi, samal ajal kui teised Skandinaavia valitsused pigem hindavad ümber oma riiklikult rahastatud programme. Taani näiteks on vähendanud oma sotsiaaltoetuste programmi ning pakub toetusi vaid peale inimeste toetuste vajaduse väljaselgitamist, Rootsis on aga läbi viidud mitmeid tulumaksukärpeid. Krugman hoiatas sel kuul Skandinaavia valitsusi, et nad ei suruks läbi rohkem kärpeid.

Gunnlaugssoni sõnul käivad valitsuse toetus ja majanduskasv käsikäes. “Kõige enam tahame me muidugi näha stabiilsust,” ütles Gunnlaugsson. “Suurenenud poliitiline stabiilsus toob kaasa rohkem investeeringuid, töökohti, varakuse loomist ning me saame jätkata Islandi heaoluriigi ülalhoidmist.”

Sellest, kuidas ja mille eest Islandit on kiidetud, saab lugeda siit.

 

Allikas: Bloomberg News

Foto: corey-wood.com

 

Toimetas Marlen Laanep