Uus diskrimineerimise vorm – geneetiline diskrimineerimine

10. veebruar 2016 kell 11:41



maxresdefaultGeneetika arenguga on inimestel nüüd võimalik võrdlemisi odavalt ning kiiresti lasta oma DNA-st otsida pärilikele haigustele viitavaid märke. Selline protsess võib aidata haruldaste haiguste varasemat tuvastamist ning ravimist, kuid paraku avab see ka ukse uut moodi ebaõiglusele – geneetilisele diskrimineerimisele. Antud uue aja nähtuse alusel on hetkel ka USA kohtus hagi keskkooli vastu, mis kõrvaldas õppetöölt poisi, kelle DNA-s olid ohtliku haiguse näitajad, kuid kellel antud haigust siiski ei esinenud.

 

USA esimene geneetilise diskrimineerimise kohtuasi sai alguse 2012. aastal toimunud juhtumist, kui toona 11-aastane Colman Chadam kõrvaldati õppetöölt, kuna tema DNA-s leiduvad tsüstilise fibroosi geneetilised markerid. Tegelikkuses polnud Chadam kunagi antud haigust põdenud ning tsüstilise fibroosi jäljed tuvastati tema geneetikas vaid tänu sellele, et arstid viisid läbi ulatuslikke geeniteste, kui nad ravisid poisi kaasasündinud südameprobleemi. Chadami vanemad otsustasid poja kooliminekul tema meditsiinilises toimikus igaks juhuks mainida ka tsüstilise fibroosi markerite olemasolu.

Kool avaldas Chadami isiklikku terviseinfot kahe sama haiguse all kannatava lapse vanematele, kes hakkasid koolilt nõudma, et nad eemaldaksid Chadami õppetöölt. Nimelt on tsüstilise fibroosi põdejatel ohtlik teineteisega kokku puutuda, sest antud pärilik kopsuhaigus muudab selle põdejad äärmiselt vastuvõtlikuks erinevatele nakkustele, mistõttu infektsiooni levimise tõenäosus ühelt patsiendilt teisele on äärmiselt kõrge. Kuna Chadam ei olnud tegelikkuses kunagi antud haigust põdenud, ei kujutanud ta tegelikkuses teistele haigetele lastele ohtu, kuid ei teised lapsevanemad ega tema kool polnud nõus sellega leppima.

Chadamil lubati kooli naasta kahe nädala pärast, kuid kogu intsidendi tõttu on tema isiklik meditsiiniline info jõudnud inimesteni, kellel poleks olnud õigust sellele ligi pääseda. Aasta pärast antud juhtumit kaebasid Chadami vanemad kooli kohtusse geneetilise diskrimineerimise eest, mis nende sõnul on vastuolus puudega ameeriklaste seadusega ning Chadami põhiseadusliku õigusega privaatsusele. Toona otsustas piirkonnakohus perekonna kahjuks, väites, et kool oli tegutsenud oma õpilaste turvalisust silmas pidades. Nüüd on aga diskrimineeritud lapse vanemad esitanud apellatsiooni, millega loodetakse seada pretsedent inimeste geneetilise info ligipääsu ja kasutamise suhtes. Nende edasikaebamine on saanud toetust nii haridus- kui justiitsministeeriumilt ning edu puhul võidakse laiendada geneetilise info mittediskrimineerimise seadust, mis hetkel keelab geneetilist diskrimineerimist tööle asumise ning tervisekindlustusega seotud protsessides, kuid mida pole varem rakendatud hariduse küsimustes.

 

Allikad: Wired, ScienceAlert, IFLScience

Pilt: youtube.com

 

Toimetas Annika Urvela

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.