Inimesed on osaliselt GMO-d: teadlaste sõnul on meil 145 “võõrast” geeni

20. märts 2015 kell 19:19



Mar13_2015_Fotolia_abstractDNA2219818522

Geneetikas eristatakse kahte sorti pärilikkusaine edasikandumist: vertikaalset ehk vanemalt järglasele ning horisontaalset ehk ühelt liigilt teisele kandumist. Kui siiani usuti, et viimast esineb vaid lihtsamates organismides nagu ainuraksed, siis nüüd on Cambridge’i ülikooli teadlased leidnud, et ka inimeste genoomis esineb n-ö võõraid geene taimedelt, seentelt ja protistidelt. Põhimõtteliselt tähendab see, et inimesed on mingis ulatuses GMO-d (geenmuundatud organismid).

 

Vastav uurimus avaldati teadusajakirjas Genome Biology ning selle autorite Alastair Crispi ja Chiara Boschetti sõnul on inimestel vähemalt 145 “võõrast“ geeni, mis on saadud horisontaalse geenide ülekandumise (HGT) teel. See tähendab, et veidi vähem kui 1% inimese genoomist koosneb bakteritelt, seentelt ja ka vetikatelt saadud geenidest.

Teadlased uurisid HGT esinemist informatsiooni-RNA (mRNA) abil, mis aitab luua valke vastavalt tuumas leiduvatest geenidest saadud juhenditele. Üldisemas mõttes vastab iga mRNA tüüp ühele geenile ning neid vaadeldes said teadlased veenduda, et nad salvestavad aktiivseid geene, mitte tuuma DNA osakesi, mis olid kunagi olnud geenid, kuid enam ei töötanud. Iga mRNA kohta otsiti maailma andmebaasidest vastet, välistades kohe iga kolme vaadeldava loomagrupi (primaadid, puuviljakärbsed ja ümarussid) lähisugulased: näiteks kärbseid ei võrreldud lülijalgsetega ja primaate selgroogsetega. Seejärel uuriti, kas sarnaseid geene esineb rohkem teistes loomades või mitteloomades: kui vastuseks oli esimene, siis oli geeni päritolu kõige tõenäolisemalt seletatav ühise esivanemaga. Kui aga vastuseks oli teine, siis oli ilmselt tegu HGT-ga. Keskmiselt oli ussidel 173 HGT teel kandunud geeni, kärbestel 40 ja primaatidel 109.

Paljudel HGT teel kandunud geenidel on meile veel tundmatuid eesmärke, kuid näiteks ABO antigeenide süsteem, mis defineerib peamisi veregruppe vereülekande jaoks, näib olevat bakteriaalset päritolu. Rasva-massi ning ülekaalulisusega seotud geen näib tulenevat merevetikatelt ning hüaluroonhappe sünteesiga seotud geenide grupp pärineb seentelt. Teadlased leidsid ka imporditud geene, mis tegelevad aminohapete metabolismiga: 13 rasvhapete metabolismiga ning 15, mis on seotud suurte molekulide tootmise järgse muutmisega. Ühtlasi tuvastati viis “võõrast“ geeni, mis toodavad antioksüdante ning seitse, mis on seotud immuunvastustega nagu põletik ning antimikroobsed vastused.

Teadlased uurisid lisaks inimestele veel 9 primaatide liiki, 12 tüüpi puuviljakärbseid ning ümarusse. Nende leidude kohaselt näib, et looduses on laialdaselt levinud organismide geneetiline muundumine ning võib öelda, et kõik organismid on mingis ulatuses GMO-d. Crispi sõnul tõestab nende uuring, et HGT ei piirdu vaid mikroorganismides esinemisega ning on mänginud tähtsat rolli paljude – kui mitte kõikide – loomade evolutsioonis ning et see protsess kestab praegugi, mis tähendab, et on aeg ümber hinnata viis, kuidas me evolutsioonist mõtleme.

 

Allikad: The Economist, Science, Genetic Engineering &  Biotechnology News, University of Cambridge

Teadusuuring: Genome Biology

Foto: www.genengnews.com

 

Toimetas: Allar Pajuste

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.