Pikaealisus – kas võit geeniloteriil või pigem elustiili küsimus?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. august 2020 kell 19:57



Ameerika kirjanik ja maadeuurija Dan Buettner avaldas 2008. aastal raamatu “Sinine Tsoon: pikaealisuse õpetused kõige kauem elanud inimestelt” (The Blue Zone: Lessons for Living Longer From the People Who’ve Lived the Longest). See raamat sai alguse Buettneri 2005. aastal ajakirja National Geographic tarbeks kirjutatud pikaealisuse teemalisest artiklist.

 

Artikli materjal sai kokku kogutud viiest piirkonnast üle maailma, kus inimesed elavad ebatavaliselt kaua, sageli üle 100 aasta vanaks. Need viis piirkonda on:



  • Sardiinia saare Barbagia regioon Itaalias
  • Okinawa troopilised saared Jaapanis
  • Loma Linda Californias
  • Tilluke Ikaria saar Kreekas
  • Eraldatud Nicoya poolsaar Costa Ricas

Teades, et inimese eluea pikkust mõjutab geneetiline baas vaid 20% ulatuses, hakkas Buettner kaardistama nende viie Sinise Tsooni pikaealiste elanike elustiili ja toitumistavasid, lootuses avastada pika ea saladus. Ta kirjeldab trende, mida ta inimesi intervjueerides täheldas.

Sage ja loomulik füüsiline aktiivsus

Kõige mõjukam elustiili faktor on inimeste füüsilise aktiivsuse regulaarsus ja selle loomulikkus. Küsitletud inimesed veetsid sageli lausa 5 tundi päevas tehes oma majapidamises tavalisi aia- või õuetöid. Kusjuures nende füüsiline liikumine oli alati loomulikku laadi − mõõdukas tempos jalutamine, kergete asjade tõstmine või maaharimistööd. Välistatud olid igasugused ekstreemsed pingutuse



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.