Teateid paralleelreaalsusest: Kuidas korteriühistu “EV” juhid pidu panid

24. veebruar 2018 kell 12:07



Täna hommikul saabus meie toimetuse liikmetele imeväel kanaldus paralleelreaalsusest “X”. See koosneb ühest pikast tänavast, mida ääristab ca 200 kortermaja. Iga maja on korteriühistu ja ühe sellise hoone, mille nimeks on “EV”, siseelu meile näidatigi. Nimelt tähistas mainitud KÜ täna oma sajandat sünnipäeva. Kuna nende aeg on meie omast ligi 20 tundi ees, saame anda pidulikust sündmusest täieliku ülevaate.  PS. Saime kanaldusega kaasa ka ühe foto vardasse tõmmatud pidupäevalipust, igasugune sarnasus täna ühes Tallinna magalarajoonis (15 minutit enne teistpidi keeramist) nõnda lehvinud lipuga on juhuslik.

 

Nagu igal aastal, oli ka sel korral KÜ “EV” esimees ette valmistanud kõikidelt korteritelt kogutud maksude eest vastuvõtu, kuhu kutsuti iga trepikoja esimehed ja teiste korteriühistute juhid. Maja ülejäänud elanikud said nende peost osa veebikaamera ülekande vahendusel ja muu hulgas kuulsid, kuidas KÜ esimees oma kõnes nentis, et “kunagi ei ole meil olnud asjad nii hästi”.

Juhtidele toodi ette KÜ parimate kokkade road ja ettekandjate sõnul on igal aastal roogasid valmistatud nii palju, et kellelgi midagi puudu ei jääks. Seetõttu jääb toitu alati üle. KÜ seaduste kohaselt aga ei tohi ülejääke laiali jagada, vaid need viidi peale peo lõppu otse prügikasti. Samal ajal olid veidi üle 20% majas elavatest lastest üsnagi näljased ja 10% neist ei saanud sel õhtul midagi hamba alla.

KÜ teadetetahvlile ilmusid juba samal õhtul fotod peol osalejate galantsetest ülikondadest ja õhtukleitidest, mis maksid keskmiselt 2000 kuni 5000 peeru (X-reaalsuse rahaühik on peer, 1 peer = umbes 1 euro – toim.). Majaelanikud said tahvli juures neid hindamas käia, märkides kõige rohkem sümpatiseerinud fotode alla ristikesi.

Kuid mitte kõik KÜ “EV” liikmed ei jaga vaimustust 100. sünnipäeva osas. Korteri 33 elaniku Kolgend Kolm sõnul ei ole “EV” tegelikult 100-aastane, sest 1918. aastal ehitatud maja lammutati vahepeal kõrval aias asuva endise KÜ “Punased” poolt 1940. aastal maha ja rekonstrueeriti uue “EV” poolt uuesti 1991. aastal. “Kui ühistu juhatusele on vaja, oleme 50 aastat olnud okupeeritud EV Punane, ja kui vaja, oleme olnud 100 aastat EV. Selles valguses on see 100 tegelikult suvaline number ja pidustuste ulatus ja kajastus on täielikult proportsioonist väljas.” Kolme sõnul on KÜ-s “EV” võimul rahvamandaadita juhatus, keda toetab vähem kui 30% inimesi ja kes ise ka tunnistab, et KÜ juhtimine on pausil. “Kuidas saab juhtimine pausil olla eks,” küsib Kolm, kelle arvates vaadatakse juhatuse tegemisi kõrvalt nii: “Kuna olukord on nii kehv, siis paneme viimase raha ühe korraliku läbu alla ja siis eks hommikul pohmakaga vaatab, mis saab. See, et pidupäeva hüvedest saavad osa ainult juhid ja ülejäänud maksumaksjad vaatavad seda pealt, on tegelikult haige ühiskonna tunnusmärk.”

Kolme arvates oleks pidanud KÜ sünnipäeval kasvõi maja ees suppi pakkuma, pillimehed tänavale kutsuma jne: “EV 100 ajal ei peaks keegi õues magama või tühja kõhuga olema. Aga selle asemel on mingi paraad ja vastuvõtt põhisündmused… 21. sajandil, päriselt? Eliidi ja sõjardite pidu, aga mis rõõm sellest päevast tavalisel inimesel on? Nii palju fookust saaks liigutada päris probleemidele. Näiteks, et ära joo kodus üksinda, tule perega maja ette pidutsema – supp ja tants! Kõige haigem ongi see, et samal ajal, kui see paraad on ja vastuvõtt, ja kui president räägib sõnu sellest, kuidas vägivald on halb, alkoholism on halb, vihkamine on halb, vaesus on halb – samal ajal on inimesed kodudes näljas ja keegi külmub ikka lumes ära. AGA järgmise päeva kõige tähtsam teema on hoopis, et kellel oli ilus kleit ja kellel kole, kes kuidas istus ja astus… “Väga julge värvikombinatsioon … Ja kas tõesti? Tõesti nüüd surus kätt nelja sõrmega. Ennekuulmatu! Ja oli ka KÜ esimehe näoilmest näha …” No mida pekki, kas see on tõesti oluline?

Kui juba tähistame sadat aastat, siis kas see ei peaks tähendama eelkõige 100 aastat empaatiavõimet, hoolimist, üksteisega arvestamist, tarkust ja hoolimist? Ja mitte sõnades, vaid eelkõige tegudes?”

Siinkohal kanaldus katkes.

 

Soovime Telegrami poolt paralleelreaalsuse X korteriühistule “EV” toredat juubelit ja neid, keda pidupäeva ümbritsev nõutult käsi laiutama paneb, lohutame meie reaalsuse ühe parima poeedi Artur Alliksaare sõnadega:

“Ei ole mõttetult elatud aegu,
Mõte ei pruugigi selguda praegu.”

 

Mariann Joonas

Telegrami peatoimetaja