Fotomontaaž: Canva (opindia.com + nasa.cov)

Videos näed katkendit sel suvel toimunud dr Andrew Kaufmani korraldatud ahvirõugete pettuse seminarist “Monkeypox Mania”, kus tuli jutuks ka biolaborite teema: mis värk siis nendega ikkagi on? Kas (Ukraina) biolaborites arendatakse USA abiga salajasi biorelvasid? Kas funktsiooni suurendamise uuringud nn biolaborites on midagi uut või tegelevad nad lihtsalt väga mürgiste kemikaalidega, mitte mikroobidega? Videol on eestikeelsed subtiitrid.

Vastab Mark Bailey:

Tulles tagasi selleni, millele me kõik osutame – funktsiooni suurendamisel pole mõtet, kui haigusetekitajat ei saa esmalt näidata. Inimesi ajab see segadusse, sest olemas on patendid. Inimesed näivad arvavat, et see tõestab funktsiooni suurendamist jne.

Aga patendid ei ole bioloogiliselt tõestatavad, sest patendiamet ei uuri seda, ei tee teadusanalüüsi ega ütle, kas see on võimalik või kas kellelgi on tõendeid.

Nende asjadega on seotud muud probleemid, nagu näiteks miljardid dollarid, mis näivad kuhugi kaduvat. Aga seda juhtub kõigis tööstusharudes. Enronis, Bernie Madoffis kadus palju raha. Arvan, et see ajab inimesi segadusse – nad näevad jälgi, mida peavad tõenditeks, olgu need siis need patendid, rahaülekanded või DARPA väidetavalt lekitatud aruanded.

Kui meie neid väiteid uurime, teeme sama, mida kõigi teiste teadustöödega: läheme algusesse ja otsime tõendeid osakese kohta, mis vastab viiruse definitsioonile.

Me pole seda lihtsalt kunagi leidnud.

Leiame kirjeldusi nn funktsiooni võimendusest, kus räägitakse SARSi Covidi selgroost ja lisatakse sellele killukesi ja muudetakse need patogeenseks jne.

Kogu teooria kukub kokku, sest nad ei näita tegelikult kunagi, et see sobib definitsiooniga ja viroloogia õpikutega, mis viirus peaks olema.

Minu arvates on nendes laborites toimuvat päris keeruline selgitada. Mike Stein ütles seda kõige paremini: see on üks väljamõeldis.

Me tahame teada, mis nendes kohtades toimub. Nad räägivad igasuguseid lugusid ja me ei tea, mis on tõsi. Kuulates näiteks Mike Doniot, kes arvas, et töötab laboris HIV-iga ja mõistis, et see polnud nii, kui ta seda uuris.

Arvan, et paljud selle alaga seotud inimesed ei mõista toimuvat pseudoteadust. Kõrgemal tasemel on see kindlasti täiesti petukaup.

Vaadates tagasi ajalukku, pole kahtlustki, et eelmise sajandi alguses, Esimese maailmasõja ajal, prooviti biorelvi leiutada.

Teises maailmasõjas ja külmas sõjas samuti.

See lihtsalt ei tööta.

Ainus nähtav edusamm olid mõned harvad juhud, näiteks relvana kasutatud Siberi katk, kuid see on naeruväärselt kontsentreeritud, nad segavad seda /pisikut/ sageli teiste ühenditega.

See pole tegelikult biorelv selles mõttes, et see ei nakka, tappa saab ainult loomi või inimesi, kes hingavad sisse tohutult suure Siberi katku annuse.

Seega sellest loobuti, sest see polnud biorelvana sobiv.

Põhjus, miks riigid üksteisele näpuga ei näita, on, et see sarnaneb näiteks kosmoseprogrammiga. Ükski riik ei juhi tähelepanu sellele, et teine riik tegeleb pettusega, sest see paljastab nende endi valed.

See juhtus külma sõja ajal nn biorelvadega, mis neil laborites olid. Venelased ei suutnud neid välja töötada, Ameerika samuti mitte, kuid kumbki pool ei kavatsenud pettust avalikustada, sest see paljastanuks nende endi vale.

Ma ütlen, see toob tagasi sama probleemini, vaadake lihtsalt uuringuid, kas näete tõendeid viirusosakeste kohta? Kõik see viib tagasi asjaolulini, et viiruseosakeste kohta pole tõendeid.

Vaata videot:

Tõlkis Hando Tõnumaa