Euroopa kosmoseagentuur hakkab 2024. aastal Kuule kolooniat rajama

10. juuni 2015 kell 13:25



heres-the-crazy-plan-to-start-building-an-inflatable-habitat-on-the-moon-in-2024Eelmisel aastal tõusis Euroopa kosmoseagentuur (ESA) maailma tähelepanu keskpunkti, maandades esimest korda ajaloos komeedile maanduri. Järgmiseks suureks ettevõtmiseks on võetud Kuule tulevikus inimestega asustatava küla rajamine: plaanipäraselt peaksid robotid alustama esimeste hoonete rajamist juba 2024. aastal.

 

ESA järgmise direktori Johann-Dietrich Wörneri sõnul on Kuu küla asupaigaks valitud Kuu lõunapoolusel paiknev Shackletoni kraater. Selles kohas on kõige soodsamad tingimused raadioteleskoopidele, mis saavad seal Maalt lähtuvast kiirgusest häirimatult vaadelda süvakosmost. Ühtlasi ei kõigu kraatri lähistel temperatuur ülejäänud Kuuga võrreldes nii ekstreemselt.

Agentuuri praeguste plaanide kohaselt saadetakse juba 2018. aastal Kuule Euroopa esimene kuumaandur, mis viib läbi erinevaid teaduslikke eksperimente ning katsetab Euroopa kosmoseuurimise tehnoloogiaid Kuu koloniseerimiseks. Maandur peab leidma ka oma maandumispaiga ilma inimsekkumiseta ning autonoomselt tuvastama ja vältima ohte nagu kraatrid ning suured kivid. Muu hulgas loodetakse missiooniga tekitada ülemaailmset huvi Kuu vastu ning kehtestada ESA ekspertiisi, mis võib saada aluseks mitmele rahvusvahelisele partnerlustehingule Kuu uurimiseks.

 

Küla Kuul – Lunarville

2024. aastal soovitakse hakata rajama esimest küla Kuul, mille nimeks saab Lunarville. Selleks saadetakse Kuule täispuhutavaid varjendeid ning 3D printeriga varustatud roboteid, mis asuvad Kuul leiduvat materjali ehitamises kasutama. Küla rajamiseks paigaldatakse kõigepealt Kuu pinnale täispuhutavad kuppelvarjendid. Seejärel hakkavad robotid varjendit katma kuutolmust ja -mullast kihtidega, mis peaks seda kaitsema radiatsiooni, äärmuslike temperatuurikõikumiste ning meteoroidide kokkupõrgete tagajärgede eest.

Wörneri sõnul toimuks järgmisena ehitusmaterjalide ja toidu kohaletransportimine, kuid ta lisas, et pikemas plaanis saaks Kuu elanikud kasvatada toitu kasvuhoonetes ning toota vett vesinikust. Igasse varjendisse saadetakse elama neli astronauti, kes saaksid seal läbi viia erinevaid uurimusi mitu kuud järjest. Ootamatusteks ja meditsiinilisteks hädaolukordadeks tuleks Wörneri sõnul kindlasti kehtestada Kuu ja Maa vahel stabiilne ja pidev liiklus.

 

Kas kuubaasi rajamiseks leitakse raha?

ESA soovib kuubaasiga asendada rahvusvahelist kosmosejaama (ISS) ning pakkuda astronautidele võimalust kogeda elu süvakosmoses senisest teistsugusemal moel. Wörner loodab, et Kuule baasi rajamine käivitaks Maal tohutu tehnoloogilise innovatsiooni laine, aga ta arvab, et kogu missioon võib takerduda rahastusprobleemide taha. Esialgsete hinnangute kohaselt läheks Lunarville maksma rohkem kui ISS ehk üle 75 miljardi naela. Ometi on Wörner optimislik ning usub, et erinevad maailma riigid ühendavad ühiseks eesmärgiks jõud, sest globaalne kosmosekogukond peakski katsetama suuri ühisprojekte, mida üksik riik ei suuda teostada.

Wörneri sõnul on kuubaas oluline samm süvakosmose edasisel uurimisel ning oluline õppetund inimkonnale kohapeal leiduvate ressursside kasutamises nende kohaletoimetamise asemel. Ta usub, et inimkonnal on veel väga palju Kuu kohta õppida ning seal leidub ka ressursse, mis võivad osutuda meile väärtuslikuks: näiteks gaas heelium-3, mis on Maal haruldane, kuid mis on hädavajalik tuumasünteesiks.

 

Allikad: Business Insider, Mirror, Space

Foto: ESA

 

Toimetas Allar Pajuste