Inimesed kipuvad pidama end keskmisest paremateks

2. märts 2014 kell 12:38



mostpeopleMitmed uuringud on näidanud, et inimestel on kalduvus liialdada oma positiivsete iseloomuomaduste ja võimete kirjeldamisel. Populaarne näide on see, et enamik autojuhte arvab, et nad on keskmiset paremad juhid. Mis tähendab, et meie teedel on palju keskmisest viletsamaid juhte, kes usuvad, et nad on rooli taga eriliselt andekad. Sama kehtib väga paljude iseloomuomaduste kohta.

 

Skeptikud on viidanud sellele, et võib-olla ongi paljud inimesed keskmisest paremate oskustega, kuna väga halbade juhtide vähemus viib statistilise keskmise allapoole reaalset keskmist. Southamptoni ülikooli teadlased Constantine Sedikidesi juhtimisel otsustasid selle teooria proovile panna, küsitledes Lõuna-Inglismaa vanglas 85 kinnipeetavat nende sotsiaalsete iseloomuomaduste kohta. Kinnipeetavad olid vanuses 18–34 aastat ning suurem osa neist oli vanglakaristuse saanud vägivaldsete tegude või varguste tõttu. Kõik uuringul osalejad täitsid küsimustiku anonüümselt ja suhteliselt privaatselt.

Osalejad hindasid ennast “keskmise vangiga” võrreldes rohkem moraalseks, teiste suhtes lahkeks, parema enesekontrollivõimega, rohkem seadusest kinni pidavaks, rohkem kaasatundlikuks, lahkeks, usaldusväärseks ja ausamaks. Märkimisväärne oli sealjuures see, et nad hindasid ennast keskmisest paremaks ka võrreldes “tavalise keskmise ühiskonnaliikmega” välja arvatud ühes kategoorias – seadusekuulekuses. Selles kategoorias hindasid kinnipeetavad ennast tavaliste ühiskonnaliikmetega võrdsel tasemel olevateks.

Sedikides ja tema meeskond viitasid, et neid tulemusi ei saa selgitada teooriaga, et enamus inimesi ongi keskmisest paremad. Antud juhul oli põhjust eeldada, et keskmine vanglakaristust kandev inimene ei ole rohkem aus ja seadusekuulekas kui tavaline inimene väljaspool vanglat.

Varasemad uuringud on näidanud, et enamasti hindavad enda võimed üle just need, kes on keskmisest nõrgemad. Sedikides ja tema kolleegid tõstsid üles küsimuse, kas nende uurimuse tulemused kinnitavad seda mustrit ning kas see ongi laialt levinud tendents, et need, kes on eriti vähe võimekad ja kahjulike käitumismustritega, ei suuda anda adekvaatset hinnangut enda isiku kohta.

Kas pidevalt lahutajad arvavad, et nad on paremad abielupartnerid kui keskmine inimene? Kas need, kes söövad üle, suitsetavad ja ei harrasta sporti, arvavad, et neil on keskmisest paremad terviseharjumused? Kui see tõesti nii on, siis võib sellistele inimestele abi pakkumine olla keeruline.

Loe lisaks: Nõrgema loogikaga inimesed kipuvad ennast üle hindama.

Veel üks huvitav uurimus, miks suur osa maailma hädadest tuleneb sellest, et me ei tunne iseennast ja kaldume pigem ennast ülehindama kui alahindama.

 

Allikad: BPS, NCBI, Citeeseerx

Foto: abdullahalandalusi.com

 

Toimetas Katrin Suik