Miks me ei salli vabandamist?

6. aprill 2013 kell 11:00



sorry-puppy

TÜ teadusuudiste portaal Novaator kirjutab Austraalia Queenslandi ülikooli psühholoogide uurimuse põhjal, miks me ei salli vabandamist ja miks vabandamine on paljude jaoks üliraske. Põhjuseks võib olla see, et kahetsusest keeldumine tõstab enesehinnangut.

 

Tyler G. Okimoto palus vabatahtlikel katsealustel meenutada olukordi, kus nad käitusid valesti. Enamasti meenusid inimestele, et nad olid kedagi solvanud. Üksikud olid teinud midagi tõsisemat,  näiteks varastanud. Seejärel pidid inimesed meelde tuletama, kas nad pärast väärtegu vabandasid või otsustasid seda mitte teha, kuigi teadsid, et neil pole õigus.

Siis jagas uurija inimesed juhuslikult kahte rühma. Ühe rühma liikmed kirjutasid vabandava e-kirja. Teistel paluti koostada selline e-kiri, kus nad keeldusid kahetsemisest.

Okimoto sõnul andsid vabandusest loobujad tagasisidet, et nende enesetunne oli väga hea. Sama asi juhtus ka siis, kui inimestel paluti ette kujutada mingit väärtegu ja seejärel vabandamist või kahetsusest keeldumist. Iroonilisel kombel olid kõik vabandamisest loobunud vabatahtlikud veendunud enda aususes ja õiges teguviisis.

Uurija kinnitusel tekitab vabandamisest keeldumine tunde, et inimene kontrollib täielikult enda käitumist. See omakorda tõstab enesehinnangut.

Käitumisviis, kus inimene ei soovi kunagi vabandust paluda, võib teised kaaskodanikud vaenulikuks muuta. Selle vastu soovitab Okimoto leebemat lähenemist, näiteks võiks proovida selgitada, miks mingi teguviis on vale. Jõuga vabandama sundimine ei tööta, sest see tekitab ohutunde ja sunnib ennast kaitsma.

Uurimus ilmus ajakirjas European Journal of Social Psychology. Töö kokkuvõtet saad lugeda siit.

 

Allikas: Novaator

Foto: Common Sense Atheism

 

Toimetas Õnne Puhk