Uus leid võib muuta senist arusaama elu tekke algusest Maal

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

26. veebruar 2014 kell 19:30



oldeast-ZirconWisconsin-Madisoni ülikooli teadlased leidsid Lääne-Austraaliast Jack Hillsi piirkonnast tillukese killu tsirkooni, mis on tekkinud ligi 4,4 miljardit aastat tagasi. Uurijate sõnul on see “vanim tükk maakerast”, mis muudab seni kehtinud arusaama planeedi algusaegadest. Kuna tsirkoon on niivõrd vana, tõestab see, et maakerale tekkis koor ja hüdrosfäär oluliselt varem, kui seni arvati.

 

Päikesesüsteem tekkis umbes 4,56 miljardit aastat tagasi ning arvestades seda, et leitud tsirkoon on 4,4 miljardit aastat vana, pidi maakoor tekkima kõige rohkem 160 miljoni aasta jooksul. Varasemate uurimuste põhjal arvati aga, et maakoor tekkis 600 miljoni aastaga. Teadlaste sõnul tõestab see leid, et varajane Maa oli elu tekkeks soodsam keskkond kui arvatud ning ei saa välistada, et elu võis areneda välja juba 4,3 miljardit aastat tagasi. Üks uurimuse autoreid John Valley väidab, et leid kinnitab järeldust, et Maal oli hüdrosfäär olemas rohkem kui 4,3 miljardit aastat tagasi.

 

Topeltkontroll kinnitab fakti

Tsirkoonikild leiti juba 2001. aastal, kuid teadlased otsustasid, et nad peavad kõigepealt selle vanust kinnitama kahel erineval meetodil tehtud testiga. Nüüdseks on mõlemad testid andnud sarnase vastuse ning uurijad avalikustasid 23. veebruaril oma aruande teaduslikus ajakirjas Nature Geoscience.

Kõigepealt kasutati tsirkooni vanuse kindlakstegemiseks laialt levinud tehnikat, mis põhineb uraani radioaktiivselt pliiks lagunemise hindamisel. Teise uurimismeetodiga, mida kasutati esimest korda looduslikult tekkinud mineraalil, suudeti tuvastada kristallis üksikuid plii aatomeid ning määrata nende mass. Mõlemad katsed kinnitasid, et tsirkoon on tõepoolest 4,4 miljardit aastat vana.

 

Väike ajakapsel

Tsirkooni peetakse maakera väikeseks ajakapsliks, mis salvestab planeedi geoloogilist ajalugu. Tsirkooni kristallid on tugevad ja peavad vastu keemilistele muutustele ning nendes sisalduv uraan muutub pliiks kindlal kiirusel, muutes tsirkooni usaldusväärseimaks “ajalooraamatuks”.

Teadlaste kogukonnas on tsirkooni vanuse kinnitamine tekitanud elavat arutelu Maa algusaegade tingimuste üle. Valley sõnul on nemad kõige rohkem huvitatud ajavahemiku määramisest, mil Maa oli piisavalt mahajahtunud, et elu teke muutus võimalikuks. Praegu on vanimaks eluslooduse tekkimise tõendiks 3,4 miljardit aastat vanad stromatoliidid, kuid uue avastuse valguses võib arvatav elu tekke algus nihkuda ligi miljardi aasta võrra varasemaks.

 

Allikad: Live Science, The Independent, The Sydney Morning Herald, Nature World News

Foto: Wisconsini ülikool

 

Toimetas Marlen Laanep