Moore’i seaduse järgi ei arenenud elu Maal

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. aprill 2013 kell 12:02



kosmosVillu Päärt kirjutab portaalis novaator.ee, et rakendades tehnoloogias kasutatavat Moore’i seadust, peaks elu Maal olema vanem kui planeet ise.

 

1965. aastal sõnastas Inteli asutaja Gordon Moore: umbes iga kahe aastaga transistorite arv protsessoril kahekordistub, areng toimub eksponentsiaalse graafiku järgi. Kui aga liikuda seda protsesside arvu graafikut pidi ajateljel tagasi, jõuab välja 1960ndatesse aastatesse, mil pandi kokku esimesed arvutikiibid.

Seda sama loogikat kasutasid USA Baltimore’is vananemise uuringute instituudis töötav geneetik Alexei Sharov ja Floridas merelabori teoreetiline bioloog Richard Gordon, kes paigutasid mudelisse hoopis eluvormide keerukamaks muutumise. Tulemus oli jahmatav: meie tänase keerukuseni arenenud elu sai mudeli järgi alguse millalgi 12,2 miljardi kuni 7,2 miljardi aasta eest.

Maal on vanust kõigest 4,5 miljardit aastat, Päike tekkis umbes 4,6 miljardi aasta eest. Seega ei olnud elu tekke ajal olemas isegi meie päikesesüsteemi. Kus elu siis tekkis? Ilmselt pidi elu siia jõudmiseks suutma vastu pidada rännaku tähtedevahelises ruumis. Kui Päike tekkis umbes 4,6 miljardi aasta eest gaasist, tolmust ja jääst, siis olid need jäänused ühest varasemast tähest. Seega on võimalik, et elu oli olemas juba selles jää- ja tolmupilves ning võib olla pärit sellelt tähelt, mis oli olemas enne meie Päikest.

Kui praegu maakeral nähtav elu oma kõigi vormide keerukuses on nõudnud tekkeks ligikaudu kümme miljardit aastat, siis on võimalik, et me oleme galaktika üks esimesi, kui mitte isegi kõige esimene intelligentne tsivilisatsioon, leiavad mudeli loonud teadlased.

 

 

Täispikk artikkel: Novaator

 

Toimetas Maarja Aljas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia.