Varased inimesed sigisid lähisugulastega

20. märts 2013 kell 16:44



Homo_erectus_Diorama

Varastel inimfossiilidel esineb silmatorkavalt palju luustiku arenguhäireid, mille põhjuseks võivad olla pärilikud haigused, kirjutab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

 

Põhja-Hiinast Xujiayaost leitud saja tuhande aasta vanusel koljul torkab silma kiiruluude arenguhäire, mis tänapäeval on ülimalt haruldane. Ajukolju kiiruluude vaheline auk kasvab tavaliselt kinni loote viiendal arengukuul. 5. ja 11. kromosoomis olevate vigaste geenide tõttu võib see jääda avatuks. Sellistel inimestel jääb ajukoljusse väike auk, mis on nahaga kaetud. Arenguhäire esineb tänapäeval umbes ühel inimesel kahekümne viiest tuhandest.

Mõnikord kaasnevad koljus oleva auguga krambihood ja kerged ajukahjustused. Traumade oht muutub suuremaks ning augu piirkonda avaldatud surve tekitab tugevat peavalu. Xujiayaos elanud inimene suri keskealisena ning tõsiseid tervisevigu  tal ilmselt polnud. Sarnased pärilikud arenguhäired on nii Homo erectus’el kui ka varase Homo sapiens’i luustikel üsna tavalised. Seetõttu arvavad fossiile uurinud Hiina teaduste akadeemia ja USA St Louis’  Washingtoni ülikooli teadlased, et varastes inimasurkondades esines sageli sugulusristumist.

 

Ajakirjas PloS One ilmunud uurimuse autor Erik Trinkaus kinnitas, et  iidsed inimpopulatsioonid olid väikesed ja isoleeritud, seetõttu võis lähisugulaste omavaheline sigimine olla üsna tavaline. Mil määral seda esines, pole täpselt teada. Siiski peaksid võimaliku inbriidinguga arvestama kõik inimese evolutsioonipuude koostajad.

 

Allikas: Novaator

Uurimusega “An Enlarged Parietal Foramen in the Late Archaic Xujiayao 11 Neurocranium from Northern China, and Rare Anomalies among Pleistocene Homo” saad tutvuda siin.

Pildil on kujutatud Homo erectus‘t.

Toimetas Õnne Puhk