Vee osmoos – uus energia tootmise viis

8. märts 2013 kell 9:31



Water-Energy

Iga nädal tehakse uusi avastusi, mis pakuvad võimalust mõelda, milline oleks meie energeetika tulevik, kui vaid valitsused ja naftakartellid inimestel vabamalt luua laseks. On erinevaid mooduseid: patareilaadija, mis võtab elektrit otse õhust; jääksoojuse muutmine elektrienergiaks või ka Aafrika laste rahvusvahelisel leiutiste võistlusel auhinna võitnud seadeldis – elektrigeneraator, mis töötab uriini peal.

 

Magevee ja soolase vee soolsuse erinevuse ärakasutamine võib osutuda taastuva energia allikaks. Seni pole olemasoleva tehnika abil sellest saadav energiahulk olnud piisavalt suur. Kuid Lyoni ülikooli füüsikute juhitud meeskond leidis uue meetodi selle energia kasutuselevõtmiseks: osmootne liikumine läbi boornitriidist nanotuubide toodab tugevat elektrivoolu, mis on tuhat korda võimsam kui eelnevalt katsetatud süsteemid. Olles inspireeritud bioloogiast ja rakumembraani kanalitest, ehitasid teadlased uudse seadme, mis võimaldab esmakordselt uurida osmootilise vedeliku liikumist läbi ühe ainukese nanotuubi.

 

Kui soolvee ja magevee reservuaarid ühendada spetsiaalse poolläbilaskva membraani abil, võib sellest tulenev osmootne fenomen toota elektrienergiat soolsuse vahe gradiendist. Seda saab teha kahel moel: kas saab osmootse rõhu vahest turbiini käima lükkav jõud või siis kasutada elektrivoolu tootmiseks membraani, mis laseb läbi ainult ioone.

Kui sellisel moel toimivad elektrienergia jaamad oleks püstitatud jõgede suudmetesse, siis oleks planeet Maa teoreetiline energeetiline potentsiaal vähemalt üks teravatt – sama suurusjärk, mida suudaks toota tuhat tuumareaktorit.

Esialgses uurimuses katsetati ühe nanotuubi abil ning edasine samm on uurida membraane, mis on moodustunud paljudest boornitriidist nanotuubidest ning testida teistest materjalidest valmistatud nanotuubide efektiivsust. Seni ei ole olnud võimalik seda tehnoloogiat kommertseesmärkidel kasutada, kuna meetodi efektiivsus on liiga madal. Kuid on võimalik, et see uus avastus võib olukorda muuta tänu sellele, et selle uuringu tulemused avaldati peavoolu tunnustatud teadusajakirjas.

 

Allikad: The Intel Hub, Nature, Scitech Daily

 

Toimetas Katrin Suik