Varesed võivad olla abiks tulnukate mõistmisel

19. detsember 2013 kell 13:55



pic1816224Teadlased on ammu arvanud, et vareslased – linnud, kelle sugukonda kuuluvad rongad, varesed ja harakad on äärmiselt intelligentsed. Ehkki varestel ja inimestel puudub ühine eellane, uurisid neurobioloogid hiljuti, kuidas vareste aju suudab strateegiliste otsuste tegemisel toota inimestele sarnast intelligentset käitumist. Uurimus võib anda aimu sellest, kuidas mitte-imetajate aju töötab see võib aidata mõista ka maaväliseid eluvorme.

 

Saksa neurobioloogid Lena Veit ja Professor Andreas Nieder Tubingeni ülikoolist avaldasid uurimuse ajakirjas Nature Communications, mis annab väärtuslikku ja põnevat infot intelligentse käitumise paralleelsest evolutsioonist Maal. Teadlased ühendasid varese aju külge elektroodid ning jälgisid etteantud testide tegemise ajal vareste üksikute neuronite tegevust. Nende uurimus annab aimu sellest, kuidas “näeb välja” intelligentsus ajus, mis on meie endi omast niivõrd teistsugune.

Lena Veiti sõnul mõistavad varesed paljusid funktsioone teisiti kui inimesed, sest pikk evolutsiooniline ajalugu eraldab meid nendest dinosauruste otsestest järeltulijatest. See tähendab aga ka seda, et lindude aju võib meile näidata, kuidas anatoomiliselt teistsugune aju toodab alternatiivseid intelligentse käitumise vorme.

 

Intelligentsuse evolutsioon

Imetajate kaalutlusoskuse keskuseks on otsmikusagar, õhuke kiht närvidest läbi põimunud kude, mis asub meie aju esiosas. Lindudel seevastu ei ole otsmikusagarat, selle asemel kasutavad nad nidopallium caudolaterale nimelist ajukeskust, mis asub nende aju keskosas. Varestel ja primaatidel on erinevad ajud, kuid rakud, mis reguleerivad otsuste tegemist, on vägagi sarnased. Need rakud tõestavad, et otsuste tegemine on käinud sama põhimõtte järgi kogu evolutsiooniajaloo jooksul. Professor Andreas Neideri sõnul on lindude ja imetajate oluliste ajuosade vahel võimalik leida funktsionaalseid sarnasusi ja erinevusi täpselt samamoodi, kui teadlased võivad leida kehtivaid seaduspärasusi lindude ja nahkhiirte tiibade aerodünaamikat võrreldes, mis oma ehituselt on ju täiesti erinevad.

Vareseid ei saa kindlasti “kanaajuks” kutsuda. Nad on nimelt nii targad, et käitumisbioloogid on neid hakanud kutsuma isegi “sulelisteks primaatideks”. Nad oskavad kasutada tööriistu, suudavad meeles pidada suurt hulka toitumiskohti ning nad planeerivad oma sotsiaalset käitumist vastavalt teiste grupiliikmete käitumisele.

 

Vareste oskused
Tubingeni ülikooli uurijad on esimesed, kes on uurinud vareste intelligentse käitumisega seoses nende ajupsühholoogiat. Vajalike testide läbiviimiseks treenisid teadlased vareste mälu. Varestele näidati erinevaid kujutisi, mis nad pidid meelde jätma. Vahetult pärast pildi näitamist pidid nad puuteekraanil oma nokaga valima ühe kahest kujutisest. Üks valikus olevatest kujutistest oli identne esimese pildi kujutisega, teine aga erinev. Mõnikord oli mängureegliks valida sama kujutis, teinekord aga anti varestele ülesandeks valida teine kujutis.

Varesed said hakkama mõlema ülesandega ning suutsid sobival hetkel kaasa minna ka ülesande vahetamisega. Need testid näitavad vareste kõrget kontsentratsioonitaset ning vaimset paindlikkust, millega saavad hakkama vaid üksikud loomaliigid. Varesed suutsid ülesanded täita kiiresti ka siis, kui neile anti täiesti uued kujutised. Teadlased märkasid närviaktiivsust vareste nidopallium caudolaterale nimelises ajupiirkonnas see on ajupiirkond, mida seostatakse lindude kõige tugevama tunnetusliku tegevusega. Üks närvirakkude grupp reageeris uuringu käigus vaid siis, kui varesed pidid valima sama pildi, teine närvirakkude grupp reageeris vaid siis, kui varestel tuli vastata “teistsuguse pildi” reeglile. Teadlased said rakutegevust jälgides vareste otsustest teada tavaliselt seega isegi vahetult enne, kui vares oma valiku tegi.

 

Teistsugune intelligents Maal

Varesed ei ole inimestest nii erinevad.
* Nad kasutavad tööriistu. Vaatluste järgi kasutavad varesed näiteks autosid pähklite avamiseks. Nad kukutavad pähklid autoteele ning kui autod neist üle sõidavad saavad kätte pähkli sisu.
* Nad suhtlevad üksteisega. Teadlased ei ole veel üksmeelselt otsustanud, kas varestel tegelikult on midagi sellist, mida me võiksime nimetada keeleks. Küll aga nad suhtlevad üksteisega arenenud viisil.
* Neil on äärmiselt hea mälu. On teada, et varesed vahetavad kogu oma migratsioonimustrit vaid selleks, et vältida talusid kus on minevikus kasvõi üksainuski vares tapetud. Ka mitmeid põlvkondi hiljem mäletavad varesed ikka konkreetseid maju, kus üksik vares kunagi surma sai.
* Nad suudavad nägusid meelde jätta. Seattle’i teadlased viisid läbi eksperimendi, kus nad sildistasid varesed ning lasid nad vabadusse, ise samal ajal maske kandes. Varesed raevusid, kui nägid, et uurijad kandsid maske, kuid rahunesid kohe, kui maskid eemaldati.

Kokkuvõtvalt järeldub neist katsetest, et kaks äärmiselt erinevat liiki võivad vaatamata oma ajude erinevusele kasutada sarnast abstraktset oskust võtta vastu otsuseid. Kui me oletame, et intelligentsus on omane vaid imetajate-sarnastele ajudele, võib meile jääda märkamata teiste tarkade eluvormide olemasolu. Varese aju võib seega olla esimene tõeliselt teistsugune või tulnukalik intelligentsus, mida on õnnestunud uurida.

Varese aju saab aidata ka paremini mõista, mis võib olla vajalik tehisintellekti loomiseks. Vaadeldes, mis on sarnast inimese ja varese ajul, saab spekuleerida intellektuaalse mitte-ajustruktuuri loomise üle. Nii otsmikusagar kui ka nidopallium caudolaterale koosnevad mõlemad neuronitest, mis on ühendatud teiste ajuosadega ning need töötavad kasutades neurotransmitterit dopamiini. Need ajupiirkonnad tegelevad abstraktse mõtlemisega.

Loomulikult annab uurimus lootust, et intelligentsus ei ole piiratud vaid ühe ajutüübiga.

 

Vaata, kuidas vares testülesande täidab:

 

Allikad: io9 1, 2, 3, Daily Mail.

Foto: boardgamegeek.com

 

Toimetas Hendrik Mere