Uuring: “Roheliseks” reklaamitud paber- ja bambuskõrred on MÜRGISEMAD kui plastkõrred

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. august 2023 kell 16:44



Foto: Pixabay / Syaibatulhamdi

Ajakirjas Food Additives & Contaminants avaldatud uued uuringud näitavad, et paberkõrred ja muud “keskkonnasõbralikud” plasti alternatiivid ei ole keskkonnale üldse nii head, kui igasugused rohelised ametid ja poliitikad väidavad. Belgia teadlased selgitavad, et paljud “rohelised” riistad on nii inimeste kui ka planeedi tervisele kahjulikumad kui nende plastist analoogid.

 

Seda uudist kajastas ka Novaator, kirjutades, et selle värske uuringu valgel on keskkonnasõbralikke kõrsi eelistav inimene „sõitnud piltlikult öeldes bambusse ja tema hoolival valikul on olulisi eeliseid olnud piltlikult öeldes ainult paberil“.

“Taimsetest materjalidest nagu paber ja bambus valmistatud kõrsi reklaamitakse sageli kui säästvamaid ja keskkonnasõbralikumaid tooteid kui plastist valmistatud kõrsi,” kommenteeris Antwerpeni ülikooli keskkonnateadlane Thimo Groffen, üks ülaltoodud uuringu autoreid.

“Kuid PFAS-i – polü- ja perfluoroalküülipõhised ained, mida nimetatakse ka “igavesteks kemikaalideks”, kuna need säilivad pikka aega enne lagunemist – olemasolu nendes kõrtes tähendab tegelikult seda, et keskkonnasõbralikkuse väide ei pruugi olla tõsi,” selgitas ta.

 

Enamik paber-, bambus- ja plastkõrsi sisaldab perfluorooktaanhapet, mis keelustati 2020. aastal ülemaailmselt (sh EL-is)

Uuring on paljude, näiteks New Yorgis ja Californias riiklikul tasandil kehtestatud määruste tulemus – vastavad seadused keelavad toiduasutustel kasutada polüpropüleenist ja polüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavaid plastkõrsi, kuna nende esemete lagunemine võtab aega kuni sada aastat.

“Nende aeg on tulnud ja läinud,” kuulutas New Yorgi endine linnapea Bill de Blasio kurikuulsalt keskkonnavaenulike plastkõrte kohta. “Usun, et peaksime plastkõrte kasutamisest loobuma.”

Belgia ja Ühendkuningriik on veel kaks riiki, kus plastid on asendatud “taimsete” alternatiividega, mis globalistide sõnul on keskkonnasõbralikumad.

Hämmastavalt kombel näitavad uued uuringud, et taimepõhised alternatiivid sisaldavad tegelikult rohkem PFAS-i kui plastid, muutes need keskkonnale ja inimestele kahjulikumaks.

 

Uuringud tõestavad: paber- ja bambuskõrred on rohepettus

Sellisele järeldusele jõudmiseks analüüsisid teadlased perfluorooktaanhappe (PFOA), tuntud ka kui C8)) kontsentratsiooni 39 joogikõrrebrändis, mis olid valmistatud viiest erinevast materjalist: paberist, bambusest, klaasist, roostevabast terasest ja plastist.

Kõige suuremad mürgiallikad, uskuge või mitte, on paberkõrred, millest 90 protsendil uuritud toodetest leiti, et need sisaldasid surmavaid kemikaale. Teisel kohal olid bambusest „õlekõrred“, millest 80 protsenti on täis PFOA-d.

Uuringu kohaselt sisaldab PFOA-d vaid 75 protsenti plastkõrtest ja 40 protsenti klaaskõrtest. Ükski roostevabast terasest kõrs ei sisaldanud PFOA-d.

Hämmastav on see, et PFOA oli kõige silmapaistvam kemikaal, mida paberist, bambusest ja plastkõrtest leitud, hoolimata asjaolust, et see mürgine aine on alates 2020. aastast ülemaailmselt keelatud.

 

Jooki lekkida võivad mürkained

“Esines ka trifluoroäädikhapet (TFA) ja trifluorometaansulfoonhapet (TFMS), mis lahustuvad kergesti vees – see aga tähendab, et need ained võivad kõrtest jookide sisse lekkida,” hoiatavad aruanded.

“PFAS-i olemasolu paberi- ja bambuskõrtes näitab, et need ei pruugi olla biolagunevad,” lisas Groffen nende esemete reklaami taga peituva “rohelise” pettuse kohta, mille puhul sageli märgitakse ekslikult “100 protsenti taaskasutatavust”.

Pole täpselt teada, kuidas või miks need surmavad ained joogikõrtesse satuvad, kas teadlikult, toodete veekindluse tõstmiseks või juba kasvupinnasest. PFAS-e on kasutatud alates 1940. aastatest vee ja rasva tõrjumiseks kööginõudes, vaipades ja mööblis, kuid neid ei ole kunagi ette nähtud kasutamiseks joogikõrtes, kaantes, kaussides või toiduainete hoidmiseks kasutatavates anumates.

Vastavalt Phys.org’ile on bambuse- ja paberkõrte mürgisuse üks võimalik seletus see, et pinnas, kus nende emataimed kasvasid, võis olla saastunud PFAS-iga, mis pääses keskkonda reostama suurtööstusest.

“Me ei tuvastanud roostevabast terasest kõrtes ühtegi PFAS-i, seega soovitaksin tarbijatel seda tüüpi kõrsi kasutada või lihtsalt kõrte kasutamist üldse vältida,” järeldasid teadlased.

 

Allikad: naturalnews.com, novaator.err.ee

 

Tõlkis Hando Tõnumaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt