Vinüülist põrandakatted eritavad suurtes kogustes ohtlikke ühendeid

28. oktoober 2013 kell 14:10



wall-PVC-Modular-CSS-LFtalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel, neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes. Nad on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained, neid kahtlustatakse ka vähi, allergiate ja astma tekitamises. Uues uuringus vaadeldi ftalaadi esinemist koolides ja lasteaedades.

 

Uuringus kasutati kaasaskantavat seadet, mida kutsutakse röntgenfluorestsentsanalüsaatoriks. Selle aparaadi abil testiti põrandakattematerjale 50 lasteasutuses ja koguti erinevatest katetest tolmuproove, et neid analüüsida. Seejuures osutusid PVC katted kõige sagedasema ftalaadi (di(2-etüülheksüül)ftalaadi, DEHP) peamiseks allikaks. Tegemist on esimese uuringuga, kus määrati siseruumi õhku lekkivate ftalaatide allikas ning hinnati seoseid nende ühendite koguste ja PVC materjalide vahel.

Uuringu autorite hinnangul on polüvinüülkloriid (PVC)  teine enim toodetud plastiku tüüp, mida kasutatakse tihti põrandakatetes.  Kuna ftalaadid lekivad valmistoodetest õhku ja tolmu, saavad alguse ka probleemid. Mure võimalikest terviseohtudest (seda eriti just lastele) on teadlasi innustanud uurima selliste ainetega kokkupuudet siseruumides. Siiski ei ole enamikes vastavates töödes selgitatud, millised tooted siseruumi ftalaatide tasemesse oma panuse annavad ja seegi lünk on nüüd täidetud.

Ohtlikule naftal põhinevale ftalaadile on ka alternatiiv taimsel baasil tehtud plastifikaatori näol, mida tuleks tervise huvides eelistada.

 

 

Allikad: ERRMedical News Today, Eestimaa Looduse Fond

Foto: clearsphere.com

 

Toimetas Maarja Aljas