USA koomik, ühiskonnakriitik ja muusik William Melvin Hicks (1961–1994) sündis Georgia osariigis Valdostas. Oma 32 eluaasta jooksul võttis ta oma populaarsetel stand-up comedy esinemistel sõna teemadel, mida tol ajal julgesid puudutada vähesed. Hicks on öelnud, et vanemad viisid ta 17-aastaselt psühhiaatri juurde, kuid pärast sessiooni lõppu teatas arst: “Asi ei ole sinus, vaid nendes.“

Bill Hicksi emal Maryl ja isal Jimil oli kokku kolm last, kellest Bill oli noorim. Baptistlikus keskkonnas üles kasvanud Billi esimene esinemine toimus pühapäevakoolis. Koomiku elukutse hakkas teda huvitama juba varakult: poiss luges palju Woody Alleni kohta ning otsis igal võimalikul hetkel kohti, kus esineda.

Esimene kuulsus saabus Hicksile 1991 Inglismaal, kus ta tuuritas ringi terve aasta. Järgmisel aastal salvestas ta Channel 4-le video “Revelations“ , mille lõpetas väga populaarseks saanud sketš “It’s Just a Ride“.

Hicksi stiiliks oli mängida oma publiku emotsioonidel. Ta väljendas viha ja tülgastust väikekodanlike väärtuste vastu, pannes vaatajad ennast jumaldama. Ta kutsus publikut üles vastu astuma autoriteetidele ja kahtlema üldtunnustatud tõdedes. Tihti kasutas ta oma esinemistes uudisteankrute ja saatejuhtide kõiketeadvat esinemisstiili.

Paljud Hicksi sketšid sisaldasid otseseid rünnakuid ühiskonna peavoolu religiooni, poliitika ja tarbimise vastu. Kui BBC küsis Hicksi käest, miks ta ei võiks teha sketši, mis sobiks kõigile, vastas ta, et sellist asja ei ole olemas. Hicks arutas oma etteastetes ka mitmeid vandenõuteooriaid – kõige enam USA president John F. Kennedy mõrva, milles ta naeruvääristas ametlikku versiooni mõrvauuringust.

Paljud on hiljem mõtisklenud selle üle, mida olnuks Hicksil öelda 9/11 kohta. Samas jõudis ta oma eluajal üht-teist kommenteerida George H. W. Bushi tegemiste kohta.

Ta armastas naljatleda ka inimkonna arengu üle, väites, et inimese evolutsioon ahvist edasi toimus vaid ühe kindla juhuse tõttu.

Koomikuameti kõrvalt tegeles Hicks ka muusikaga, samuti arvamusveergude, raamatute ning filmistsenaariumide kirjutamisega. Ta on öelnud Chicago Timesile: “Mulle meeldib olla pidevalt autsaider, see võimaldab mul olla loov. Mulle ei meeldi mitte miski peavoolu juures ja mina ei meeldi neile ka.“

Progeroki bänd Tool kutsus Hicksi avama mitmeid oma kontserte aastal, sest ansambli liikmed tundsid, et “nad kajastavad samu ideid“. Et propageerida Hicksi ideid, pühendas bänd 1996. aastal Hicksile oma kolmikalbumi “Ænima“. Sellel kõlav lugu “Third Eye“ sisaldab katkeid Hicksi “Arizona Bay“ albumilt.

1993. aastal diagnoositi Hicksil kõhunäärmevähk, mis oli juba maksa edasi levinud. Pärast diagnoosi naljatles Hicks tihti, et iga esinemine, mis ta annab, jääb tema viimaseks. Publik ei teadnud tema seisundist midagi – vaid vähesed lähedased sõbrad ja pereliikmed olid teadlikud tema haigusest.

Hicks andis oma viimase show New Yorgis 6. jaanuaril 1994. Peale seda kolis ta tagasi oma vanemate juurde. Ta kutsus kokku oma sõbrad, et jätta hüvasti, ning lausus oma viimased sõnad 14. küünlakuu päeval. Hicks suri vaid 32-aastaselt 26. veebruaril 1994.

Tema viimased sõnad olid: “Ma lahkusin naerdes tões ja armastuses ning kus iganes elab tõde, armastus ja naer, seal elab ka minu vaim.“

Hicks valiti pärast surma korduvalt maailma nimekaimate koomikute hulka.

Rohkem infot Bill Hicksi kohta leiad tema kodulehelt ja Youtube’ist.

Allikad: Bill Hicksi kodulehekülg, Wikipedia

Foto: billhicks.com

Toimetas Meeli Seermaa