Andres Laiapea: Avatud Nimekirjade ideest

24. november 2016 kell 17:12



ballot voting vote box politics choice electionEestis osaleb kohalikel valimistel tavaliselt sadu valimisliite. Osad neist on parteilise taustaga, teised kalduvad erakondadele vastanduma. Avatud Nimekirjad saavad olema neist põhimõtteliselt erinevad. Nendest valimisliitudest saavad sisuliselt ühendatud üksikkandidaatide nimekirjad. Kandideerida võivad kõik, kes seda tahavad, sõltumata erakondlikust kuuluvusest või selle puudumisest. Mingit ühist programmi ei ole. Kandidaadid reastatakse nimekirjas tähestikulises järjekorras ja igaüks seisab ainult enda eest, peab endale ise kampaaniat tegema ja hääli koguma. Avatud Nimekirjad kujutavad endast täielike isikuvalimiste põhimõtte rakendamist Eestis hetkel kehtiva valimisseaduse raames.

 

Mõte tulla välja algatusega Avatud Nimekirjade loomiseks ei sündinud üleöö. Ettepanekuid minna kohalikel valimistel üle täielikele isikuvalimistele sai esitatud juba aastaid tagasi nii Osalusveebi kui ka Rahvakogu kaudu, kuid need lükati parteilaste poolt tagasi. Hiljem propageeris seda Eesti poliitilise süsteemi kaasajastamist toetanud MTÜ Radikaaldemokraadid, aga ka selle kodanikeühenduse ettepanekuid ignoreeriti erakondade poolt. Nii tuligi lõpuks mõte rakendada seda põhimõtet hetkel kehtiva seaduse raames, taoliste valimisliitude organiseerimise kaudu.

Tänaseks on selge, et Avatud Nimekiri osaleb järgmisel aastal kohalikel valimistel Tallinnas, sest seal on juba huvilisi, kes tahavad kindlasti sellises nimekirjas kandideerida. Mina olen võtnud enda peale selle, et koordineerida selliste valimisliitude loomist, aga see, kas täielike isikuvalimiste idee kohalikel valimistel toetust leiab ja Avatud Nimekirjade kujul teostub või mitte, sõltub loomulikult Eesti elanikkonnast laiemalt. Kui sa tunned, et tahad ka ise sellises nimekirjas kandideerida, siis võta ühendust aadressil info@kov2017.ee

Jooksvat infot kõnealuse algatuse kohta leiab veebilehelt http://kov2017.ee

Muu hulgas on seal avaldatud ka väike pöördumine erakondade poole, milles märgin: “Kuigi ükski teist, erakondadest, ei ole võtnud oma programmi lubadust minna kohalikel valimistel üle täielikele isikuvalimistele, võib Avatud Nimekirjades osalemine olla taktikalistel kaalutlustel kasulik ka teile. Eriti teie hulgast nõrgematele, kes ei ole piisavalt tugevad selleks, et tulla kohalikel valimistel välja omaenda nime all. Selle asemel, et osaleda nüüd valimistel parteiliste valimisliitudena, soovitan teil saata oma esindajad Avatud Nimekirjadesse.”

Pärast selle pöördumise saamist teatas EKRE kärmesti, et osaleb kohalikel valimistel oma nimekirjadega, kuhu kutsutakse kandideerima ka erakonna programmi jagavaid erakondadeväliseid inimesi, umbes seitsmekümnes omavalitsuses. Valimisliitusid ja neis osalemist ei pidanud parteimees Mart Helme perspektiivikaks. Selles võib näha otsest vastuseisu Avatud Nimekirjadele ja täielike isikuvalimiste ideele laiemalt. 2011. aastal osales Helme ise üksikkandidaadina Riigikogu valimistel, propageerides siis mäletatavasti seda, et täielikele isikuvalimistel mindaks üle ka parlamendi valimisel, kuid pärast Rahvaliidu ülevõtmist ei ole sellest programmilisest punktist enam midagi järgi jäänud. Tuleb välja, et ka ennast senjööriks nimetav Helme on tavaline poliitiline oportunist, kelle seisukohad muutuvad vastavalt sellele, kuidas talle endale parajasti kasulik. Seda tasuks pidada meeles ka tema erakonnakaaslastel. Helme jutt sellest, et EKRE tuleb oma nimekirjaga välja umbes seitsmekümnes omavalitsuses, on tõenäoliselt samasugune bluff, mida võis kuulda presidendivalimiste ajal, kui ta rääkis enda tohutust populaarsusest, aga sai lõpuks vähem hääli kui oli allkirju tema kandidatuuri ülesseadmisel. EKRE ei oma peaaegu mitte kusagil tugevat kohalikku organisatsiooni ja seetõttu oleks ka selle liikmetel mõistlikum kandideerida Avatud Nimekirjades. Usun, et kedagi selle peale erakonnast välja viskama ei hakata, sest aktiivseid liikmeid on seal ju niigi vähe.

Vabaerakond on teatanud, et osaleb kohalikel valimistel koos valimisliitudega, aga kahjuks paistab nendegi poliittehnoloogia olevat suunatud rohkem sellele, et luua enda programmile tuginedes ühendusi, kuhu saaks kaasata kergemini inimesi, kes ise erakonda ei kuulu, aga võiksid selle nimekirjale hääli koguda. Avatud Nimekirjade põhimõtteline erinevus vabaerakondlikest valimisliitudest seisneb selles, et neil puudub ühtne programm, kõik kandidaadid esindavad ainult ennast, nimekirjas võivad olla kõrvuti näiteks natsid ja vasakäärmuslased. Kuna kõik on huvitatud sellest, et ka nimekiri tervikuna võimalikult palju hääli koguks, et valimiskünnis ületatud saaks, siis võivad Avatud Nimekirjad mõjuda samas tervendavalt Eesti poliitilisele kultuurile, õpetada inimestele maailmavaateid ületava koostöö väärtust. See on tõeline alternatiiv, mitte lihtsalt opositsioon.

Seda, et valijad on valmis toetama täielike isikuvalimiste ideed, tõestas minu enda osalemine protestikandidaadina 2013. aasta kohalikel valimistel Viljandi linnas. Lubasin siis valijatele ainult seda, et astun valituks osutumise korral koheselt tagasi, kutsudes valima mitte ennast kui inimest, vaid toetama just seda ideed, mida ma nendel valimistel esindasin. Kogusin sedasi kokku 1.3% häältest, rohkem kui neli Viljandis kandideerinud Riigikogu liiget. Kui Avatud Nimekirjad loovad järgmisel aastal võimaluse toetada oma häälega mitte üksnes täielike isikuvalimiste ideed, vaid kujutavad endast selle idee praktilist rakendust, omamoodi valimisi valimiste sees, siis ei tohiks valimiskünnise ületamine olla ületamatult raske.

PS. Igaks juhuks mainin, et mina ise ei kavatse kandideerida, vaid tegelen üksnes nende ühendatud üksikkandidaatide valimisliitude loomise koordineerimisega. See ei ole mingi kaval nipp isikliku poliitilise karjääri edendamiseks, sest mul ei ole mingit kavatsust sellist karjääri teha.

Andres Laiapea

poliitikavaatleja, kultuuriblogija ja kodanikuaktivist

Foto: thegoodneighborhood.com