Andres Lindmäe: Sotsialism Eesti Haigekassa moodi

12. veebruar 2014 kell 18:10



HAIGEKASSA NÕUKOGUPäevalehes hiljuti ilmunud artikli kohaselt pole Eesti Haigekassal (HK) sellest aastast plaani paljude Eesti väiksemate erakliinikutega mitmetel erialadel uusi lepinguid sõlmida või vähendatakse lepingumahtusid nendega oluliselt, kirjutab arst Andres Lindmäe Terviseportaalis, nentides, et selle otsusega lähtutakse äraspidisest loogikast, et mis on hea arengukavasse kuuluvatele raviasutustele, on hea ka patsiendile ja Eesti riigile.

 

See puudutab Fertilitase kliinikut Tallinnas, Hanvari kliinikut Saaremaal, Villa Medica kliinikut Pärnus, Elite kliinikut Tartus, veel mitmeid väiksemaid kliinikuid ja eraarste. HK on nimelt otsustanud, et ainult suured Haiglate Arenguvõrgu (HVA) haiglad on vajalikud ja ennekõike sõlmitakse lepingud nende soovitud mahtude ulatuses. Kui midagi üle jääb, siis antakse ka teistele, kui ei jää, siis osutab teenust vaid HVA haigla. Ehk siis lähtutakse äraspidisest loogikast, et mis on hea arengukavasse kuuluvatele raviasutustele, on hea ka patsiendile ja Eesti riigile.

Rahaliselt oleks süsteem justkui korras: HK eelarve on 8% suurem kui eelmisel aastal ja seega survet kärbeteks pole. Süsteem on välja kujunenud ja toimib. Reegel peaks olema, et ei tasu hakata remontima seda, mis remonti ei vaja. Miks siis on HK teinud drastilise otsuse anda valdavalt lepingud tingimusteta vaid suurtele niinimetatud Haiglavõrgu Arengukava (HVA) haiglatele.

 

Haiglavõrgu Arengukava – õnn või õnnetus?

Minu arvates on arengukavaga mädasti juba päris algusest. See on keeruline teema ja inimestel on vaja palju eelteadmisi sisust arusaamiseks. Kõigepealt on tähtis teada tausta: kui loete minu Pärnu Postimehes hiljuti ilmunud artikleid meditsiinisüsteemi ajaloost ja toimimisest, siis avastate, et kogu praegune “modernne” meditsiinisüsteem on vägivaldselt käsumajanduse korras kujundatud “ülevalt alla”. Artiklid on üleval ka minu poolt loodud internetikeskkonnas Terviseportaal. Tutvuge, see teema puudutab teid kõiki.

Sama on arengukavaga – ikka on keegi, kes arvab, et tema teab paremini ja kukub korraldama ja juhtima. Nii jõuab enamik inimesi Peteri printsiibi kohaselt oma ebakompetentsuse tasandile. Isegi kui me ei kahtleks nende korraldajate võimekuses ja heatahtlikkuses (mina kahtlen), siis kompleksses süsteemis ei ole praktiliselt võimalik hoomata kõiki seoseid ja tavaliselt kaasnevad hoopis negatiivsed nn “soovimatud tagajärjed”. Sellised kunstlikult loodud süsteemid kukuvad tavaliselt mingil hetkel ise kokku, aga kui kaua see aega võtab, seda ei tea keegi.

Küsimus on põhimõtteline: sellise HK otsuse märksõnad on monopoliseerimine, võrdse kohtlemise põhimõtetest ja konkurentsist ülesõitmine, patsiendi valikuvabaduse ja vaba liikumise põhimõtete ignoreerimine, tsentraalne planeerimine. Tsentraalne planeerimine aga tähendab sotsialismi ja see pole ajaloos siiani kunagi midagi head toonud. Eestlased peaksid seda hästi teadma. Haigekassa on muidugi juba iseloomult sotsialistlik raha jagav institutsioon (loodud Bismarcki-aegsel Saksamaal ja üle võetud ka Lenini ja Stalini poolt ning sellisena toimiv siiani) ja kindlustusega on siin vähe ühist. HK on saanud endale suure võimu keelata ja käskida, aga kas see on ka patsientide huvides, see vajab arutlust. Muide, sotsialistlikud süsteemid on alati toimetanud “kõik inimese heaks, kõik inimese õnne nimel” kattevarju all. Tegelikkus on ikka olnud hoopis teistsugune.

Kuna teema on poliitiline, siis on huvitav teada praeguse eurovoliniku Siim Kallase (Reformierakond) kunagist arvamust: “Kas üldse peaks solidaarsuskindlustuse raamides valikuid tegema? Menetletavate tervishoiukorralduse seaduse ja ravikindlustuse seaduse ning juba vastu võetud haigekassaseaduse järgi on peaaegu kogu valikute tegemine jäetud haigekassale. See on väga nõrk koht – liiga suur vastutus, liiga suur oht meelevallaks. Tuleb tuua rohkem põhimõttelisi otsustusi parlamenti seaduse tasemel ja jätta rohkem võimalusi otsuste tegemiseks patsientidele ja tervishoiuasutustele. (PM 4.04.)

 

Haigekassa suvaotsused – kelle huvides?

Poliitiliste otsuste puhul tuleks ikka otsida suurimat huvigruppi ja tähtis on teada, kes mingist otsusest kõige rohkem võidaksid. HVA haiglad kui suurimad rahakasutajad on selgelt suurim huvigrupp. Minu jaoks on tähendusrikas ka isiklik ajalooline kogemus: kui ma kunagi Pärnusse Villa Medica erakliiniku rajasin, siis eksisteeris siin nn Pärnu Haigekassa ravikindlustusnõukogu, kuhu kuuluvast seitsmest liikmest kolm olid otseselt Pärnu Haigla palgal – selge korruptsioonivastase seaduse rikkumine. Loomulikult võis meie kliinik lepingust haigekassaga tookord vaid und näha. Õnneks selline nõukogu likvideeriti.

Huvitav on, et nüüd istub üks toonase ravikindlustusnõukogu liikmetest, Pärnu Haigla peaarst Urmas Sule Eesti Haigekassa nõukogus. Võib-olla on see JOKK nagu Eestis ikka kombeks, aga hästi see ei sobi. Kuidas ka õigustusi otsiksime (et ta on seal tegelikult Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul jms.) Nii lihtsalt ei tohiks olla, et ühe suurema HK lepingupartneri peaarst niimoodi rahastamist puudutavate otsuste tegemisel osaleb ja kogu protsessi mõjutab – isegi, kui otsuste hääletamise ajaks end kenasti taandab. Igal juhul küsime selle istekoha suhtes seisukohavõttu kõigepealt Riigikogu Korruptsioonivastaselt erikomisjonilt. Kindlasti peaks reegel olema, et EHK nõukogu liige ei tohiks olla ühegi raviasutuse peaarst või juhatuse liige.

Riigi tervishoiupoliitikat kujundavad inimesed. Palju sõltub nende inimeste meelsusest ja maailmavaatest. Praegu tundub kahjuks valdavat sotsialistliku tsentraliseerimise pooldajate maailmavaade. Haigekassa nõukogu ja juhatuse otsused on sisuliselt “suunatud pakkumised”, mille kohaselt lepingute saajad on praktiliselt ette ära otsustatud.

EHK teeb vastupidist sellele, mida poliitikud on täna väitnud, ja tundub, et haigekassa on asunud tegema ise poliitikat, mida poliitikud ei toeta. EHK viitab määrusele, mis nagu seaks kohustuse eelistada arengukava haiglaid, aga see määrus ei ütle sugugi, et see tuleb ellu viia nii, et kõik ülejäänu tuleb likvideerida, kui arengukava haiglad seda soovivad. Praegu tundub, et suurhaiglad on asunud dikteerima, mida EHK peab tegema – ilmselgelt soovitakse kehtestada ainumonopol ja turg oma nägemuse järgi ümber jaotada. Pigem võikski siinkohal küsida, kuidas EHK nii ilmselget tendentsi ei näe. EHK seletuskirja ja põhjendusi lugedes räägitakse väga vähe patsiendi huvidest ja kui ka räägitakse, siis vaid selle prisma läbi, mida arvavad suurhaiglad patsiendi huvidest…

Loe artiklit täismahus Terviseportaalist.

 

Andres Lindmäe

 

Allikas: Terviseportaal

Foto: Toomas Huik, Postimees / Scanpix