Vajame abi Cavendishi eksperimendi läbiviimiseks!

5. oktoober 2017 kell 21:28



PILT1Ehk oled kursis, et Telegram hakkab üheskoos AHHAA keskuse planetaristi ja füüsiku Üllar Kivilaga läbi viima teadusliku katset ehk kordama kuulsat Cavendishi eksperimenti, tõestamaks, kas gravitatsioon on olemas või mitte. Ehk siis – me kõik nõustume, et rasked asjad kukuvad maha, aga kas selle põhjustas gravitatsioon või miski muu (näiteks, et õhust tihedamad asjad kukuvad maha), selles on küsimus – ja vastuse võibki anda eelmainitud katse kordamine.

 

Debatt selle üle, kas Maa on lame või elame me pöörleva palli peal, nagu väidab peavooluteadus, on kestnud juba aastasadu kuid alates 2014. aasta lõpust on see küsimus taaskord laiema avalikkuse ette kerkinud. Üha rohkem inimesi üle maailma on hakanud kahtlema NASA ja teiste kosmoseagentuuride töös ning sellega koos on kahtluse alla seatud ka Maa tegelik kuju. Kuna tavainimestel puudub võimalus kosmosereisideks, kas siis saame võtta tõepähe kosmoseagentuuride avaldatud videoid ja fotosid planeedist Maa?

Teatavasti peavooluteaduse heliotsentriline maailmamudel VAJAB töötamiseks gravitatsiooni olemasolu, seega jõudsime ühes saate „Tere, Teile on Telegram!“ episoodis Üllar Kivilaga kokkuleppele, et tõestame ära, kas gravitatsioon on tegelikult olemas. Et seda teada saada, nõustusime, et peame läbi viima teadusliku katse, mis esmalt sooritati ca 200 aastat tagasi, kui mees nimega Henry Cavendish riputas oma kuuris lakke paar kuuli ning märkas nende omavahelist gravitatsioonilist vastastikmõju. Peavooluteaduse gravitatsiooniteooria ja Üllar Kivila väidavad, et kaks massiga keha tõmbuvad üksteise poole gravitatsiooni tõttu, seega soovisin mina (Hando Tõnumaa), et võiksime seda katset korrata. Tuleb aga välja, et see polegi nii lihtne, sest katse tegemiseks kõiki vahendeid ei leidugi. Seega vajame siin teie abi!

Cavendishi eksperimendi tegemiseks peame leidma kaks rasket 150-200kg kuuli!

 

Üllar Kivila: Pendli traadiks võiks minu meelest sobida tavaline terastraat, nt see: https://www.k-rauta.ee/p/terastraat-0-8mm-25m/2xom. Seal lehel küll infot kirjas pole, aga minu rehkenduse kohaselt peaks see vabalt suutma kuni paarikümnekilosed raskused ära kanda.

Suurte testmassidega on suurem probleem – mul pole õrna aimugi, kust midagi sellist saada. Vaja on kahte soovitavalt 100-200 kilost metallsfääri (mida tihedam metall, seda parem). Mõtlesin esialgu sangpommidele, aga neist suuremad ei kipu eriti üle keskmise kehakaalu olema. Tema (Cavendish) kasutas 158-kiloseid tinasfääre, meie omad võiks enam-vähem samasugused olla. Lühidalt – vaja on leida/ehitada ka konstruktsioon, mille otsa mõlemad massid panna ja ümbris, et kogu asi välismõjudest isoleerida.

Hando Tõnumaa: Selliseid kuule ilmselt lihtsalt ei leia, kas sobib ka, kui saaksime nt 300 kg rauda, siis saaks need lasta kokku sulatada?

Üllar Kivila: Kui asja lõpuks 2 x 150 kg kuuli olemas on, siis olen rahul. Cavendish kasutas pikksilma – selle halb külg on see, et pendli liikumist näeb vaid see tegelane, kes parasjagu pikksilmaga vaatleb. Laser aga teeks liikumise kõigile kohalolijatele ja pärast videost vaatajatele nähtavaks.

PILT2

 

Miks me seda teeme?

Hando Tõnumaa: Alustuseks tahan tänada Üllar Kivilat, kes esimesena teadusmaailmast nõustus avalikult lameda Maa teemal arutlema ja on nüüd nõus ka eksperimente läbi viima.

Visuaalselt on Maa lame ja tunnetuslikult liikumatu. Me näeme oma silmadega, et aastast aastasse liiguvad meie kohal ühed ja samad tähed. Kui keegi ei väidaks meile vastupidist, siis arvaksid kõik, et Maa on lame ja liikumatu.

Üks olulisemaid tehnilisi seadeldisi, mida kasutavad lennukid, on güroskoop. Aga güroskoop ei näita, et maal oleks kumerus ja lennukid lendavad justkui lameda maapinna kohal. Vastuväiteks öeldakse, et gravitatsioon põhjustab güroskoobi paigalseisu. Samuti kui lennuk tõuseb õhku ja saavutab oma lennukõrguse, siis ta kruiisib seal senikaua, kuni on jõudnud oma sihtpunktini ning siis laskub alla tagasi. Kui keegi ei väidaks meile vastupidist, siis eeldaksid kõik, et Maa on lame ja lennuk lendas lameda maapinna kohal, sest piloot ei pidanud mitme tunnise reisi ajal kordagi lennuki nina Maa kumeruse tõttu alla poole rihtima vaid lendas kogu aeg otse. Vastuväiteks öeldakse, et gravitatsioon ise tõmbab lennukit n-ö alla poole ning see on põhjus, miks näiliselt sirgjooneliselt lendav lennuk ei lenda ära avakosmosesse, mis peaks juhtuma juhul, kui me elaksime palli peal. Gravitatsioon on ka põhjuseks, miks inimesed ei lenda ära 1600km/h pöörleva palli pealt. Ehk gravitatsioon siin ja gravitatsioon seal, see on nagu võlusõna, mis vabandab välja kõik. Kui ma küsin, et kust sa tead, et seda põhjustab gravitatsioon, siis võtavad nad eseme ja pillavad maha: „Näe, pastakas kukkus maha, järelikult põhjustas selle gravitatsioon”. Aga mina väidan, et pastaka maha kukkumise võis põhjustada ka tõsiasi, et pastakas on tihedam kui õhk, see on ka põhjuseks, miks õhust hõredamad asjad (nt suits) tõusevad õhku ja õhust tihedamad asjad (nt pastakas) kukuvad maha.

Samamoodi, kui auto sõidab, siis ei saa kindlalt öelda, et seda põhjustab bensiinimootor, sest võib olla põhjustab seda diiselmootor või elektrimootor jne. Kui võimalusi on mitmeid, siis me peame kõiki võimalikke nähtust põhjustada võivaid asjaolusid uurima, mitte automaatselt välistama need, mis ei sobi kokkulepitud mudeliga.

Üleüldse, kui võrrelda palli ja lamedat maapinda, siis lamedal maapinnal on kõik nähtused samuti ära seletatavad. Näiteks laevad ei lähe mitte maa kumeruse taha vaid kaovad ära meie nähtavusest, mida põhjustab perspektiiv. Näiteks inimene ei lennanud raketiga Kuule ja ei tõestanud, et me elame palli peal, vaid kuumissioonid lavastati ja meile näidati kunstniku poolt maalitud pilti planeedist Maa.

Kui rääkida Maa kujust ja võttes hetkel vaatluse alla palli ja lameda Maa (olemas on lisaks ka õõnesmaa ja nõgusmaa mudel), siis me saame kategoriseerida nähtused/vaatlused kolme gruppi.

  1. nähtus on seletatav ainult palli peal;
  2. nähtus on seletatav ainult lameda maapinna peal;
  3. nähtus on seletatav nii palli kui lameda maapinna peal.

 

See tähendab seda, et kui ametlik versioon ütleb, et pastakas kukkus maha sellepärast, et gravitatsioon tõmbas seda ja kui teine versioon ütleb, et pastakas kukkus maha, sest ta on tihedam kui õhk, siis see kuulub siia kolmandasse gruppi, kus nähtus on võimalik mõlemas mudelis.

 

Hando Tõnumaa: Üllar, kas sa oled kunagi näinud pealt kuidas 2 massiga objekti gravitatsiooni tõttu kokku tõmbuksid? Mina küll pole sellist asja näinud.

Üllar Kivila: Nii väljapaistvalt mitte, nagu selles katses, aga printsiipi olen näinud, jah.

Hando Tõnumaa: Palun kirjelda, mida sa nägid.

Üllar Kivila: Väga umbmäärane küsimus. Olen mõõtnud kohaliku g väärtuse tavalise pendli abil, kusjuures tihedus ei mänginud mingit rolli.

Hando Tõnumaa: Kas seda tehes nägid, kuidas kaks massiga keha üksteise poole tõmbuma hakkasid?

Üllar Kivila: Põhimõtteliselt küll.

 

Hando Tõnumaa: Kui paljud meist mõistavad, et mitte keegi meist pole kunagi näinud gravitatsiooni? Meile öeldakse, et siin eksisteerib gravitatsioon, aga kas sa oled kunagi näinud kuidas kaks asja omavahel kokku tõmbuvad gravitatsiooni tõttu? Peavooluteadus väidab, et gravitatsioon on selline asi, et kaks massiga objekti tõmbuvad üksteise poole ning kokkuvõttes gravitatsioon on ka põhjuseks kuidas tekkis meie ümmargune planeet. Kunagi miljardeid aastaid tagasi said kokku tolmukübe ja mõni muu kosmoseprügi ning kuna neil mõlemal oli mass, siis nad hakkasid teisi massiga objekte enda ligi tõmbama. Mõtle loogiliselt, kas sa arvad, et need pallid hakkavad teine teise poole tõmbuma?

 

Ehk siis pika jutu kokkuvõtteks: kui kellelgi on ideid, kust saada selliseid suuri kuule, siis palun võtke meiega ühendust. Aitäh!

hando@telegram.ee

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 

Veel Cavendishi kohta: Jon Leboni koduleht