Fotokollaaž: ekraanikuvad + erakogu + Canva.com

“Anname Au” on on iga-aastane maksumaksjate kulul tehtav propagandakampaania, millega kutsutakse üles rahval andma au kellelegi, kes ilmselt ilma kampaaniata ei saa piisavalt au. Suuremas pildis on kampaania eesmärgiks õigustada igavest sõjategevust, “kaitsekulutuste” pidevat suurendamist ning sõjategevuse jätkamist kõikjal maailmas.

Ametlikult on kampaania eesmärk toetada veterane… ja samal ajal meenutada inimestele, et sõda on halb asi… aga mitte liiga halb, sest muidu ei saaks kampaaniat teha.

Eestis müüakse sel puhul väikseid sinililli.

Need sümboliseerivad austust, tänu… ja kerget sotsiaalset survet.

Kui sa sinilille ei kanna, siis inimesed vaatavad sind nagu sa oleksid… Šveits.

Kampaania sõnum on:

“Anname au.”

Mis on huvitav, sest ajaloos on väga paljud kampaaniad alanud täpselt sama lausega.

Möödunud sajandil anti Eestis au Punaarmeele.

Enne seda anti au Leninile.

Ja enne seda anti au inimestele, kes arvasid, et ratsavägi ei kao kunagi moest.

Eksperdid ütlevad, et Anname Au kampaania aitab ühiskonda ühendada.

Ja see on tõsi.

Miski ei ühenda inimesi rohkem kui olukord, kus kõik peavad mõtlema sama asja… avalikult.

Mulle meeldib eriti, et kampaania rõhutab:

“Me ei toeta sõda, me toetame sõdureid.”

Mis on natuke nagu öelda:

“Ma ei toeta kasiinosid… ma lihtsalt armastan ruletti.”

Ja muidugi — ajalugu näitab, et kui riik hakkab rääkima väärtustest, siis tavaliselt tähendab see, et keegi kuskil hakkab varsti kandma vormi.

Aga ärme ole küünilised.

Kui sinilill aitab veterani — väga hea.

Kui see aitab poliitikut — veel parem.

Ja muidugi tasub meeles pidada üht huvitavat ajaloolist fakti:

Igasugune sõda saab kesta ainult senikaua… kuni inimesed jälgivad uudiseid.

Sest kui inimesed lõpetaksid uudiste vaatamise,

siis peaksid valitsused lõpuks rääkima oma naabritega…

ja see oleks kõigi jaoks ebamugav.

Seega ärge muretsege —

uudised jätkuvad ka homme.

Hando Tõnumaa