Foto: Alain Bonnardeaux / Unsplash

Kõik pärast 1980. aastat sündinud inimesed on kasvanud üles teadusliku “uue katastroofismi“ ajastul. Just sel aastal raputas Nobeli preemia laureaadi Luis Alvareze ja tema kolleegide murranguline teadustöö senist geoloogilise järkjärgulisuse paradigmat. Alvarez näitas, et dinosauruste väljasuremise põhjustas mitte aeglane evolutsiooniline muutus, vaid hiiglasliku asteroidi kokkupõrge Maaga.

See avastus tõi esile ootamatute katastroofide olulise rolli Maa ajaloos ning käivitas teadusliku revolutsiooni, mis mõjutas nii akadeemilist uurimistööd kui ka populaarset kultuuri. Järgnevatel aastakümnetel hakkasid teaduses ja avalikus arutelus üha enam domineerima erinevad katastroofistsenaariumid.

Artikli autor on sotsiaalantropoloog Benny Peiser, kes uurib uuskatastroofismi (neo-catastrophism).

Pärast enam kui nelja aastakümmet kestnud katastroofimudelite mõju näib teadusmaailmas aga toimuvat suunamuutus. Üha rohkem teadlasi seab kahtluse alla kõige dramaatilisemad tulevikustsenaariumid ning eelistab tasakaalukamaid, tõenduspõhiseid käsitlusi. Inimkonna vastupidavust ja kohanemisvõimet nähakse üha sagedamini olulisemate teguritena kui vältimatut kliimakollapsit, globaalseid katastroofe või tsivilisatsiooni hävingut.

Uue katastroofismi tõusuaastatel said kõige äärmuslikumaid hüpoteese esitanud teadlased sageli suure tähelepanu osaliseks. Nende töid kajastati laialdaselt meedias, neile viidati rohkelt teaduskirjanduses ning uurimisprojektidele jagus rahastust.

Tänaseks on selline stiimulite süsteem suuresti ammendunud. Infost küllastunud meediakeskkonnas ei too katastroofilised ennustused enam endist tähelepanu. Seevastu on teaduslikult üha väärtuslikumaks muutunud varasemate üledramatiseeritud mudelite ümberlükkamine. Domineeriva katastroofinarratiivi vaidlustamine võib olla sama oluline teaduslik saavutus kui selle loomine.

Vulkaaniliste riskide uurimise valdkond on siin üks liidreid. Rohkem kui 30 aastat valitses teaduslik arusaam, et umbes 74 000 aastat tagasi toimunud Toba supervulkaani purse Sumatral põhjustas niinimetatud vulkaanilise talve. Selle teooria kohaselt paiskus atmosfääri tohutul hulgal tuhka ja gaase, mis jahutasid kliimat sedavõrd, et inimkond sattus peaaegu väljasuremise äärele.

Viimaste aastate arheoloogilised ja paleoökoloogilised uuringud on selle käsitluse aga suurel määral kahtluse alla seadnud.