Pilt on illustreeriv. Foto: ID 377778129 | Global Warming Hoax © Ben Gingell | Dreamstime.com

Skeptitsism kliimamuutuste suhtes on taas päevakorral, kuna mõned eksperdid väidavad, et globaalse soojenemise täpsed põhjused on endiselt ebaselged ning et sellega seotud poliitikad lähtuvad teaduse asemel pigem rahalistest huvidest. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) meteoroloogia emeriitprofessor Richard Lindzen on aastakümneid atmosfääriteadust uurinud. Ta ütles Daily Mailile, et globaalse soojenemise ümber kujundatud avalik hüsteeria ei põhine tegelikult realistlikel andmetel. Kinnimakstud eksperdid ja kliimaaktivistid on aastakümneid hoiatanud äärmuslike tormide, linnu üle ujutava merevee tõusu ja kuumemate suvede eest, mis peaksid ülemaailmselt toidutootmist raskendama. Mingil põhjusel pole need stsenaariumid aga kunagi teoks saanud.

Lindzen ütles, et poliitikute tegelik motivatsioon toetada vigaseid uuringuid, mis väidavad, et väikesed temperatuuritõusud põhjustavad koheseid katastroofe, tuleneb mitme triljoni dollari suuruse energiatööstuse kontrollimisega kaasnevatest rahalistest huvidest.

“See, et teil on mitme triljoni dollari suurune tööstusharu ja teil on võimalus see täielikult ümber lükata, on paljudele poliitikutele väga meeltmööda olnud,“ selgitas ta. “Nad lähevad selle peale hulluks. Veel pool kraadi ja oleme hukule määratud ja nii edasi. Avalikkus teab, et see on jama.“

Lindzen selgitas kliimahäire taga olevat põhilist matemaatikat. Tema sõnul ei põhjusta rõhuasetus konkreetsete heitkoguste, näiteks süsinikdioksiidi (CO₂), vähendamisele selliseid ülemaailmseid temperatuurimuutusi, nagu pooldajad väidavad.

Teadlane märkis, et planeedi temperatuur on kogu ajaloo vältel märkimisväärselt kõikunud ning teadusel pole siiani võimalik lõplikult tõestada, mis on täpselt põhjustanud nii varasema äärmusliku soojenemise kui ka jahenemise.

“Me ei mõista 15. sajandil toimunud jääaega. Mis siis toimus? Ebapiisav CO₂ hulk?“ küsis Lindzen põhjapoolkeral aset leidnud ja väikese jääajana tuntud sündmuse kohta.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel on ülemaailmse energiatööstuse väärtus praegu 6–7 triljonit dollarit, kusjuures üle 80 protsendi kogu maailmas tarbitavast energiast sõltub endiselt “fossiilkütustest“.