128 aastat vana heli: Kuidas rääkis Alexander Graham Bell?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

28. aprill 2013 kell 15:18



Alexander_Graham_Bell

Telefoni leiutaja Alexander Graham Bell töötas 1880ndatel aastatel Washingtonis Volta laboris ning katsetas seal mitmesuguseid uusi helikandjaid. Kõigest mõni aasta varem oli Thomas Alva Edison leiutanud fonograafi ning Bell püüdis leida lahendusi, kuidas salvestatava heli kvaliteeti parandada. Ta katsetas mitmeid erinevaid helikandjaid ning nüüd on võimalik kuulata, mida ta salvestas vahaga kaetud pappketta peale, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudisteportaal Novaator.

 
Šotimaal sündinud Bell veetis ka Ameerikas suved piirkonnas, kus elasid šoti immigrandid ning räägiti gaeli keelt. Kuni siiani polnud teada, milline oli telefoni leiutanud mehe enda hääl ning kas tema kõnepruugist võis leida märke šoti aktsendist.

Belli salvestused, üle 400 ketta ja silindri on hoiul Washingtonis Smithsoniani instituudis, kuhu leiutaja neid aeg-ajalt annetas, kartes, et konkurendid võivad tema ideid näpata. Belli katsetes olid helikandjatena kasutusel nii metall, vaha, klaas, foolium, papp ning isegi kips. Kettaste suurus ulatus 10 sentimeetrist kuni 35 sentimeetrini.

Kuivõrd salvestiste kuulamiseks vajalikke seadmeid Bell kaasa ei pannud, siis polnud kuni tänapäevani keegi kuulnud, mida leiutaja salvestas. Lawrence Berkeley laborites töötav füüsik Carl Haber oli varem suutnud taas kuuldavaks muuta 1860. aastal Pariisis salvestatud helilõigu. Helikandjaid optiliselt skaneerides suutis ta nüüd arvuti abiga taas kokku panna helidemaailma, mida Bell oma katsetes salvestas. Seal leidub nii Hamleti monoloog, loendatud numbriridu kui ka Edisoni poolt mõni aasta varem salvestatud lastelaulu “Mary Had A Little Lamb” uusversioon.

1885. aasta 15. aprillist pärit vahaga kaetud pappkettal leidub salvestis, kus Bell isiklikult sõna võtab. Sellel on kõigest üks lause: “Hear my voice, Alexander Graham Bell” (Kuulake mu häält, Alexander Graham Bell).

Kuula tema häält siit:

 

Allikas: Novaator

Loe ka: Huff Post Science

Foto: Wikipedia

 

Toimetas Mariann Joonas