Peeter Espak: teaduslikkus lõpeb seal, kust algavad hüüdlaused “Usun teadusesse!”

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

8. veebruar 2023 kell 16:38



“Oluline on meeles pidada, et vahel võib just kõige iseenesestmõistetavam käibetõde olla kõige suurem vale, sest keegi ei vaevu seda tema iseenesestmõistetavuse tõttu uuesti kontrollima,” kirjutab Tartu Ülikooli orientalistika vanemteadur Peeter Espak täna ERR-is. Ta juhib tähelepanu sellele, et üheks kõige levinumaks vormiks ebateaduse muutumisel peavoolu teaduse osaks on läbi ajastute olnud mingi käibetõe või tavaarusaama omaksvõtt ajaloolise või teadusliku tõena nii üldkasutuses kui ka teiste ja erinevate erialade teadlaste seas. Olgem ausad, kas pole olnud nii ka Covidi pandeemia ja vaktsiinidega?

 

Espak kirjutab, et liikvele läinud valeväide, väärinfo, väljamõeldis või ka teadlikult ideoloogilis-propagandistlikel eesmärkidel loodud kujutelm saab mingil põhjusel (tänapäeval tavaliselt selle väga sageda ülekordamise kaudu meedias) ühiskonnas üleüldiselt aktsepteeritud tõeks või käibefraasiks, mis tundub olevat niivõrd iseenesestmõistetav, et selle paikapidavuse kontrollimine tundub absurdne või mõttetu.

 

Napoleoni kompleks

Ta toob näiteks Napoleoni pikkuse: üldlevinud on teadmine, et Napoleon oli väga lühike mees ning sellest on tulnud ka alaväärsuskompleksi nimetamine “Napoleoni kompleksiks”. “Tegelikkuses põhineb mini-Napoleoni kuvand aga hoopiski Briti tollasest sõjapropagandast ning kõige enam ehk kuulsa karikaturisti James Gillray (1756-1815) Napoleonist ja prantsuse vaenlasest tehtud pilapiltidest. Napoleoni pisike kasv sai aga “kinnitust” juurde eelkõige seeläbi, et mõõtmiseks kasutatav ühik “toll” oli brittidel ja prantslastel erinev. Nimelt prantsuse toll (pouce) oli 2,707 sentimeetrit, inglise inch aga siiani 2,54,” selgitab Espak, et tavarahva ja keskmise sõduriga võrdluses võis Napoleon olla pigem ehk isegi pikemat kasvu mees.

Espak sedastab, et kui välja käidud teooria on piisavalt põnev ja näiliselt uuenduslik, et pälvida meedia või ka seal tegutsevate teadusajakirjanike tähelepanu, jõuab kaasajal iga ulme ja pseudoteadus laia lugejaskonnani sildiga “teadlased väidavad” ning teadusliku maailmapildi pitseri kvaliteedimärki kandvat toodet kiputakse sageli ka ilma kontrolli- või kriitikavajaduseta uskuma. Samal ajal aga sildistatakse erinevaid väidetavaid konsensusi või esitatud sensatsioonilisi avastusi pimesi mitte uskuvaid inimesi teadusliku maailmapildi vastasteks vandenõuteoreetikuteks või äärmuslastest konservatiivideks.

 

“Progressiivsed” teemad teadustöödeks

Espak osutab ka sellele, et kaasaja lääne teaduslikus kontekstis rahastuse saamiseks või töökoha omandamiseks on üha epideemilisemaks muutunud mistahes erialal tehtava teadustöö sidumine järgnevate teemadega: (seksuaal)vähemused, pagulaste ja sisserände positiivsena ja ajaloo normaalsusena näitamine, rõhutatud islamofiilia, võitlus kapitalismi ja patriarhaadiga, võitlus parempoolsuse või konservatismiga, mis on automaatselt sildistatud populismiks või äärmusluseks ning viimasel ajal kõige eelneva sidumine kliimasoojenemise ja kliimakriisiga.

“Teatud sobivate, kuid äratuntavate märksõnade ja jutupunktide lisamine teadustöösse ja autoriteete mitte ärritav kõnestiil ja tubli vaikiv käitumine tasandavad ka woke-ülikoolides edukalt asjaolu, et nii mõnigi autor ajab oma päris asja ikkagi edasi sõltumatult parasjagu maksva ideoloogia nõuetest. Koha ja sissetuleku säilitamiseks tuleb ulmega näiliselt kaasa minnes vaikida või teeselda,” ütleb ta.

Espak rõhutab, et oluline on meeles pidada, et vahel võib just kõige iseenesestmõistetavam käibetõde olla kõige suurem vale, sest keegi ei vaevu seda tema iseenesestmõistetavuse tõttu uuesti kontrollima.

“Skeptilisus igasuguste teaduslike konsensuste vastu sõltumatult sellest, kas need tulevad “paremalt” või “vasemalt”, nagu ka kahtlemine ning kontrollimine on igasuguse teaduslikkuse ja ratsionaalsuse alus. Teaduslikkus lõpeb seal, kust algavad hüüdlaused “Usun teadusesse!” või “Usun teadlasi!”,” lõpetab ta oma põhjaliku artikli.

 

Loe kogu artiklit ERR-ist.

 

Toimetas Sander Soomaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt