Foto: kollaaž

Ilmselt on Telegrami lugejad kursis nii sellega, et alates juuli algusest on üle Eesti müügil Telegrami paberajakiri, kui ka sellega, et Rimi ja Coop otsustasid konkreetse numbri müügi lõpetada. Seda aga vaid põhjusel, et Postimehe ajakirjanik Herman Kelomees hakkas kõiki kaubanduskette läbi helistama ja müügijuhte survestama. Nagu Kelomehe tänuväärsest tööst selgus, siis olid enamus kette sõnavabaduse poolt, ajakirja leviga tegeleva Lehepunkti juht Kristo Heinmaa kirjutas sel teemal koguni eraldi arvamusartikli.

Et meile teada olevalt püüdis esimest korda Lehepunkti klientidest ühe väljaande esindaja takistada teise väljaande müüki, siis pöördusime ka ise Rimi ja Coopi poole ning uurisime, kas ehk oleks võimalik meie ajakirja müümine ennistada. Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ei ole meie sõbralikule pöördumisele 2 nädala jooksul vastanud, Rimi avalike suhete juht Katrin Bats aga kirjutas viisakalt muuhulgas:

„…Meie soov on kuulata oma kliente ning nende soovidega arvestada.

Otsustasime antud trükise müügilt eemaldada põhjusel, et see tekitab ühiskonnas hetkel aktuaalsel teemal vastakaid arvamusi. Olukorras, kus kogu Eesti majandus ning Eesti rahva tervis on ohus, ei saa ega soovi Rimi vastutustundliku ettevõttena lubada seda, et meie poodides oleks müügil kirjandus, mille seisukohad on kaheldavad ning võivad tekitada vääritimõistmist viiruse kohta, millest ilmselgelt pole veel kellelgi täna täit ülevaadet. Rimi on varemgi teinud sellekohaseid otsuseid mõne toote osas ning selle õiguse jätame endale ka edaspidi.“

Peaksime siinkohal mainima, et saime päris palju kirju inimestelt, kes Rimist või Coopist ajakirju ei leidnud ehk siis kirjutajateks olid nende poodide kliendid, kelle soovidega paraku ei arvestatud.

Siinkohal pöördume uuesti teie poole, head Rimi ja Coopi esindajad

Teie otsus võtta müügilt ära meie ajakiri Telegram, ei põhine ju ometi Teie klientide sadadel protesti- ja lugejakirjadel palvega eemaldada meie ajakiri võimalikult kiiresti Teie riiulitelt? Ei, see põhineb ainult Postimehe ühe konkreetse töötaja ebaobjektiivsel mõjutusel. Postimehe näol on tegemist meie meediaettevõtte konkurendiga.

Või olete Te juba enne meie ajakirja mõne väljaande samadel asjaoludel müügilt kõrvaldanud?

Selleks, et inimesed saaksid üldse isiklikku arvamust kujundada, on neil vaja saada teada sama asja kohta vähemalt kaht erinevat vaatenurka. Vastupidine on lugu ühtse arvamuse korral, mis reeglina sunnitakse peale ainult diktatuursetes ühiskondades. Nendes tegutseb ülekantud tähenduses “tõeministeerium“, mis otsustab, kellel on õigus ja kellel mitte ja nagu me lähiajaloost teame, on diktatuuri korral parteil alati õigus. Kuid äärmiselt huvitav on olukord, kus kasumile orienteeritud ettevõte kujutab ette, et ta võib mängida “tõeministeeriumit” ja tal seda ka võimaldatakse. Selline situatsioon on Eestis tekitanud diskussiooni. Selle eest oleme me oma konkurentidele tänulikud.

Fakti näol, et Rimi ja Coop võtavad oma klientidelt võimaluse kujundada meie ajakirja kohta oma sõltumatu arvamus ja kahtleb klientide võimes ise otsustada, mis on nende jaoks tõene ja mis mitte, on meie arvates tegemist Rimi ja Coopi enda põhimõtete rikkumisega.

Kas Te üldse lugesite meie ajakirja ja kujundasite enne otsuse tegemist isikliku arvamuse või võtsite Te lihtsalt üle Postimehe argumentatsiooni ja arvamuse?

Täiesti uus on ka seisukoht, et ainuüksi teise arvamuse esitamine võib olla lugeja jaoks ohtlik või isegi ohustada Eesti elanikke või nende tervist.

Seega siis kehtib moto: „PALUN MITTE LUGEDA, ELUOHTLIK!“ ? Selline väide on täielikult õhust võetud ja sellel puudub igasugune tõsiseltvõetavus.

Meie ajakirjale ei ole veel antud sõltumatut eksperthinnangut, mis toetaks natukenegi seda väidet. Meie ajakirjas on arvukalt artikleid, kus saavad sõna näiteks Nobeli preemia laureaadid ning erinevad Eesti ja rahvusvahelised eksperdid. Enamusel nendest aga, kellel on eelnevalt kirjeldatud arvamus, ei ole meie ajakirja kahjuks üldse lugenudki.

Lisaks ajakirjale pealkirja andnud ajalehe The Washington Times 28. aprillil 2020 ilmunud artiklile, mille Te sisuliselt koos meie ajakirjaga oma riiulitelt eemaldasite, on meie ajakirja teine põhilugu “Avalik kiri“ (www.avalik-kiri.ee), mis esitab ekspertide hinnangutele põhinevaid küsimusi Eesti vastutavatele isikutele koroonakriisiga toimetulemise kohta. Uskumatu on, et tänaseks päevaks on muutunud juba ainuüksi küsimuste esitamine ohtlikuks. Asjalikke küsimusi kardavad reeglina vaid need, kellel on midagi varjata.

Meie ajakiri ei riku ei Eesti ega rahvusvahelisi seadusi ning seda kaitseb nii arvamusvabadus kui ka ajakirjandusvabadus. Kõigil teistel väidetel puudub igasugune faktiline alus.

Lugupeetud Katrin Bats ja Martin Miido, loomulikult ei ole meil midagi selle vastu, kui Teil on teistsugune arvamus kui meil Telegrami toimetuses, kuid me teeksime omalt poolt kõik võimaliku selleks, et Te saaksite oma arvamust igal ajal vabalt sõna, pildi ja heli kujul väljendada ja avaldada ning seda loomulikult ilma tsensuurita.

Me loodame, et Teiega ei juhtu kunagi nii nagu meiega, et Teie arvamus ilma sisulise põhjuseta ja ilma tegeliku ärakuulamiseta lihtsalt “riiulitelt“ kõrvaldatakse.

Pärast sisulise selguse saavutamist loodame me edaspidi jätkata Teiega edukat koostööd.

Lugupidamisega

Hando Tõnumaa ja Mariann Joonas

Telegram