Telegram sai 50 päeva vanaks – vaatame muud numbrid ka üle

20. märts 2013 kell 17:08



Telegram pitsat

Uudisteportaal Telegram on nüüd olnud avatud 50 päeva ja on aeg teha kokkuvõtteid. Otsustasime seda teha küsimuste kaudu, mis lugejad on meile saatnud: 1) Kas te saaksite jagada oma nippe kõigile lugejatele, kuidas te vaatamata sellise infoga töötamisele suudate olla õnnelikud ja mitte tunda viha inimeste vastu, kes meiega nii käituvad?; 2) Kahjuks ei leia lehelt sõnastatud missiooni/visiooni, milline on teie fookus ja paluks ka infot sõltumatuse, omanikeringi ja rahastuse kohta. Läbipaistvus?.

 

Kuidas jääda positiivseks ja mitte tunda viha?

Võtmesõna positiivseks jäämise juures on “hirm”, täpsemalt siis selle puudumine. Hirmu puudumise aluseks on avatus – olla avatud erinevatele seisukohtadele, võimalustele, infole – ja selle info teadvustamine. Kui oled teadlik ja avatud, kaob hirm iseenesest. Kõlab võib-olla naiivselt, aga nii see on.

Ma ei saa väita, et näiteks mina isiklikult ei tunne kunagi viha, vist ikka tunnen. Kuigi pigem on viimastel aastatel nii, et kui ma midagi eriti absurdset teada saan, laksatan käega vastu otsaesist ja põrutan ebaviisakalt mõne “kuradi” ja muigan.

Ei-ei, muidugi ei tea ma paljusid asju. Lihtsalt – mul ei ole hirmu ja uus info ei kohuta mind. Olen harjunud seda vastu võtma, sest eriti viimased kolm aastat olen sügavuti uurinud kõike “alternatiivset”, mis vähegi mu teele on sattunud. Väga hea võimaluse selleks andis 2-aastane Austraalias veedetud aeg, mil farmitööd tehes sain terve tööaja, mille kontoriinimesed kulutavad tavaliselt tavauudiste lugemiseks ja kommenteerimiseks, kuulata erinevaid saateid ja intervjuusid, millest sain oma teadmistele pea igas valdkonnas palju põnevat juurde.

Ahah, et sina siis oled siis tark, võib mõni siinkohal ironiseerida. Ei ole. Mida rohkem ma teada saan, seda rumalamana end tunnen ja mind paneb muigama, kuidas mõni teine end targaks peab.

Aga tagasi küsimuse juurde. Kuidas jääda positiivseks? Meile on mõned inimesed ette heitnud, et Telegram on nii negatiivne. Et ilmub nii palju masendavaid uudiseid. Siin tulebki mängu see, kuidas neid uudiseid lugeda. Kas karjuda oma mõtetes nagu Mehhiko seebika Maria (“Porque, porque!?”) või lihtsalt tõdeda: “Miks mitte.” Uskuge, kõigest sellest, mida ise oleme jõudnud uurida, jõuame teieni tuua vaid pinnavirvenduse.

Teine võimalus on meie uudiseid lihtsalt välja naerda, mis on täiesti terve nähtus – seda kutsutakse kaitserefleksiks. Kaitsemehhanism on teadupoolest ka rünnak, seega kõikvõimalikud vihased sõnavõtud meie kohta on samuti täiesti normaalne nähtus.

Meie endi meelest võiks Telegrami teine nimi olla “Head uudised”. Kui meil nime veel olemas polnud, siis oligi projekti nimeks “Head uudised”. Miks nii? Sest meie arvates aitab meie jagatav info inimestel hirme ületada ja oma vaadet avardada, mis on ju positiivne ja hea.

 

Numbritest, missioonist ja läbipaistvusest

Kui “Head uudised” oli veel projektina paberil ning kohtusime nõuandjate ja võimalike investeerijatega, jäi kõlama arvamus, et kui suudaksime saavutada 5000 külastajat päevas, oleks see juba väga hea näitaja. Seda öeldi meile siis lohutuseks, kui ise sinisilmselt oma lugejanumbreid kuu aega pärast lahtiolekut vähemalt poole suuremaks prognoosisime.

Tänu “Ulmefilmi” fännibaasile (Telegrami kaks asutajaliiget on videoblogi “Ulmefilm” koostajad) oli meil see 5000 lugejat päevas algusest peale käes (ja ise olime, nagu näha täiesti õigustatult, selles algusest peale kindlad). Näiteks teisel päeval oli meil isegi veidi üle 12 000 lugeja, kuid esimese nelja nädala lugejate keskmine oligi 5000–6000 päevas. Esimese kuu peale kokku tuli umbes 150 000 külastajat. Rekordilised päevad jäid vahemikku 10 000 – 12 000 lugejat päevas.

Viienda ja kuuenda nädala keskmiseks näitajaks saime juba 7500 lugejat päevas. Seitsmendal nädalal toimus aga suurem hüpe: nädala keskmine oli u 12 000 lugejat päevas! Saavutasime ka uued rekordid, nimelt 12. märtsil näitas Google Analytics lugejate arvuks 15 363; 13. märtsil aga 18 184! Käesolev nädalgi ei kavatse eelmisest maha jääda.

Lisaks hakkasime kaks nädalat tagasi jälgima oma kohta kõige enam külastatavate Eesti veebilehtede edetabelis. Kui 5. märtsi paiku olime 300. kohal, siis 19. märtsi õhtuks juba 118. kohal.

Telegrami Facebooki lehekülg teatas aga mõni päev tagasi, et viimase seitsme päeva jooksul jõuti 119 000 inimeseni.

 

Missioon ehk miks me seda teeme?

Meie näeme, et informatsioon peaks olema vaba, see ongi ju sõnavabaduse üks mõte. Telegram on sündinud ainult ühel põhjusel – sest me ise ei saanud eesti keeles seda infot, mis meid huvitab. Kui see auk oleks olnud täidetud, ei oleks me tõenäoliselt seda portaali loonud. Tunneme, et Telegrami tegemine on meie missioon.

Aga raha? Jah, kahjuks õhust ja armastusest meie ühiskonnas päris ära ei ela. Siin tulevadki mängu inimesed, kes tundsid samuti sama info järele janu. Need olete teie.

Telegram on üles ehitatud ühise panustamise läbi. Alustades sellest, et meie toimetuse mööbel (alates laudadest, lõpetades kööginõude ja isegi kontoritarvetega) on kingitud “Ulmefilmi” fännide poolt. See oli väga lihtne: panime “Ulmefilmi” Facebooki lehele kuulutuse, et nüüd on olemas ruumid ja vajame mööblit ja muid asju – kellel need niisama vedelevad, andku märku. Märguandeid tuligi ja üks päev sõbra laenatud bussiga ringi sõitmist päädis täisvarustuses kontoriga.

Kontori eest peame muidugi maksma, samuti oleme saanud teha mõned töölepingud. Kuna paide ja kiitustega palka maksta ei saa, vajasime muidugi ka raha. See ei olnud just nii lihtne kui kontori sisustamine, aga ka täiesti tehtav. Võtsime ühendust inimestega, kes võiksid uskuda meie missiooni ja sooviksid seda toetada. Need olete samuti teie. Näiteks serverikulusid (mida jagame “Ulmefilmiga”) oleme saanud rahastada Ulmefilm MTÜ arvele laekuvatest annetustest. Kontori ja paari palgatöötaja kulusid oleme esialgu saanud katta natukene suurematest annetustest ja koostöölepetest.

Aga kas te siis ei olegi iseseisvad ja läbipaistvad? Meil on eranditult kõikide annetajate / potentsiaalsete investoritega kokku lepitud üks punkt, millest me mingi hinna eest ei tagane – mitte kellelgi teisel peale suurosanike (kelleks praegu on 100% ulatuses Telegrami boss Hando Tõnumaa ja peatoimetaja Mariann Joonas) ei ole õigust kaasa rääkida Telegrami sisu osas. Plaanis on vähemusosalus maha müüa ja sel teemal ka juba läbirääkimised käivad.

Kes need inimesed on, kes teile annetavad? Kuna me neile sõnaõigust ei anna, siis vastutasuks on ka nemad palunud õigust oma isikuid mitte avaldada.

Aga siis te ei ole ju läbipaistvad? Miks mitte? Minu meelest oleme küll. Kui paljud teised väljaanded oma tegemisi üksipulgi lahkavad nagu meie praegu siin? Ehk oleks siinkohal vaja täpsemalt lahti seletada, mida meie jaoks tähendab läbipaistvus.

Läbipaistvus tähendab seda, et me laseme “eetrisse” teemasid, mida teised ei kajasta, aga meid ennast huvitavad. Ehk siis, me ei ole valged, me ei ole roosad, me ei ole kollased, me ei ole rohelised jne. Me üritame läbi lasta kõik värvid, mis meile olulistena silma jäävad. See ongi meie jaoks “läbipaistev meedia”.

 

Kuidas saad sina Telegrami püsimisele kaasa aidata?

Selleks, et ka edaspidi teieni põnevaid uudiseid tuua ja ka ülejäänud töötajatele palka maksma hakata (isegi tulihingelistel fännidel on oma kannatuse piir), vajame ikkagi natukene rohkem raha.

Siin tuleb mängu meie reklaamitiim, kes on hoogsalt reklaamimüümist alustanud. Arvame, et 12 000 lugejat päevas (ja rekordiline üle 18 000 päev) on nii noore lehe kohta juba väga tugevad näitajad ja see, et esimese kuu ajaga külastas meid 150 000 inimest, samuti. Seega, kõik, kes soovivad reklaami osta, võtke palun ühendust reklaam@telegram.ee, veel mõned nädalad kehtib meie eriti soodne avamis-hinnakiri.

Endiselt on avatud ka Ulmefilm MTÜ arveldusarve SEB pangas, kuhu võib samuti Telegramile rahagramme saata.

Saaja: ULMEFILM MTÜ
Arve nr: 1022 0212 954 222
Selgitus: meedia toetuseks

Iga ulatatud abikäsi aitab meil veel rohkem ja veel põhjalikumalt süüvida teemadesse, mida massimeediarakendi ette kinnitatud tublidel tööhobustel neile paigaldatud silmaklappide tõttu näha ei ole võimalik.

 

AGA te ju kirjutate reptiiltulnukatest!

Hehee! Meie jaoks oli nende uudiste peale närviminek äärmiselt nunnu. Aga kui tõsisemalt rääkida, siis kustkohast te nende kohta veel loeksite kui mitte Telegramist?

Pakun küll huupi ilma EMOR-i uuringutele toetumata, kuid ilmselt on meie toimetus selles vallas pädevam kui ükski teine meediatoimetus Eestis. See, et vaid teaduslikult tõestatud asju aktsepteerivad skeptikud seda tõsiselt ei võta, no mis siis ikka.

Pidage meeles, et teaduslikult tõestada saab ainult seda, mida teadus on juba avastanud ja tõestanud. Kas me saame 100% kindlalt väita, et meie teadus ei ole alles lapsekingades?

Seega – olgem avatud ja laskem sisetundel otsustada, mida me usume. Me leiame, et inimesed usaldavad iseend liiga vähe. Pole oluline, mida teised arvavad, vaid see, mida arvad sina.

 

Mariann Joonas

Telegrami peatoimetaja