“Ravimiseaduse kohaselt tohib Eestis kasutada müügiloaga ravimeid, mille kohta on leitav info Ravimiregistrist. Ka ravimiregistrit tutvustava teksti kohaselt on sealt leitavad kõigi Eestis müügil olevate ravimite info. Võib aga juhtuda, et kui otsida mõnda ravimit registrist, siis infot sealt leida ei ole võimalik – miks,” küsib jurist Henno Nurmsalu infoportaalis Terviseõigus.

Esiteks on terve hulk ravimeid, millele on antud Euroopa Liidu tsentraalne müügiluba, vastav register on leitav siit.

Teiseks on ravimiseaduses erandina ettenähtud, et lubatud on kasutada ka ravimeid, mille kohta Ravimiamet on väljastanud ühekordse sisseveoloa ja turustamisloa. Nagu me hiljem näeme, siis ühekordne luba võib tähendada ka pika-ajalist luba ravimit kasutada.

Seega, suure osa ravimite kohta on info kättesaadav ravimiregistrist. Täpsema ravimiinfo, kõrvaltoimete jm kohta on iga ravimi juures ravimi omaduste kokkuvõte (SPC), mis kajastab põhjalikumaid võimalikke kõrvaltoimeid võrreldes pakendi infolehega (PIL).

Mida aga teha siis kui näiteks haiglas antud ravim ei ole ravimiregistrist leitav?

Esiteks tuleks kontrollida, kas ravimiregistri avalehel on märge kastis “Ainult müügiloaga“. Kui eelviidatud kastist eemaldada märge, siis peab kõigi Eestis kasutada võivate ravimite info ravimiregistrist olema leitav. Ainult et müügiloata ravimite korral on leitav üksnes ravimi nimetus, ravimiinfot registrist ei leia. Kas see on õiguspärane?

Miks üldse kasutatakse müügiloata ravimeid?

Ravimiamet põhjendab seda järgmiselt:

Müügiloata ravimi kasutamiseks võib olla erinevaid põhjusi:

• toimeainet sisaldaval ravimil ei ole Eestis müügiluba;

• müügiloaga ravimil puudub vajalik ravimvorm, toimeaine sisaldus, pakendi suurus või müügiloale vastav (eestikeelne) pakend;

• müügiloaga ravimit ei turustata, turustamine ei vasta ravivajadusele või on tarneraskus.

Seega võib kasutada müügiloata neid ravimeid, millel ei ole müügiluba. Tundub ebaloogiline aga vaatame edasi.

Lisaks sellele, et müügiloata ravimi kasutamisel peaks seda määrav arst järgima ravimi toimet ja kõrvaltoimeid, peaks arst sellise ravimi kasutamisel edastama patsiendile ravimi kohta igakülgset teavet (näidustused, õige annustamine ja manustamisviis, vastunäidustused, hoiatused, koostoimed teiste ravimitega, kasutamine raseduse ja imetamise ajal, kõrvaltoimed, mida teha üleannustamise korral) (allikas- Ravimiamet).

Müügiloata ravimi kasutamist võib taotleda arst ühele patsiendile; tervishoiuasutuse arst kasutamiseks oma asutuses; erialaselts taotluses märgitud diagnoosiga kõigile haigetele Eestis; või tervishoiuasutuse arst või erialaselts müügiloata ravimi kasutamiseks riikliku programmi raames.

Eelnev tunduks loogiline kui tegemist oleks erandkorras mingi üksiku ravimi kasutamisega. Praktikas aga see nii ei ole. Miks aga peaks olema kasutusel ravimid, mis ei ole registris ja mille kohta patsiendil puudub võimalus infot saada?

Müügiloata ravimite ravimiinfo leidmiseks tuleb leida Ravimiameti kodulehelt alajaotusest “Inimestel kasutatavad ravimid“ vasakul asuvast menüüst jaotus “Müügiloata ravimid“ ning valida sealt alajaotus “Arstile“. Seejärel avaneb Ravimiameti poolt kasutamiseks lubatud müügiloata ravimite toimeained loetelu, kust on võimalik leida osade (mitte kõigi) ravimite toimeainete põhine pakendi infoleht.

Kas selline viis ravimi kohta infot saada on kooskõlas ravimiseadusega?

Müügiloata ravimite nimekirjas on terve rida ravimeid, mille kohta üldse info puudub. Samuti on paljude ravimite info juba enam kui 10 a vana. See tähendab, et neid ravimeid kasutatakse juba aastaid müügiloata ajutise loa alusel. Kas on õigustatud sellisel juhul ravimi käsitlemine müügiloata ravimina ja lihtsustatud korra kohaldamine? Ja kas on õigustatud, et patsiendil puudub täielikult võimalus info saamiseks ravimi kohta (puudus, millele on viidanud ka Ravimiameti töötajad¹)?

Henno Nurmsalu

Allikas: Terviseõigus