Foto: Wikimedia Commons / Sillerkiil

Eesti koroonaterroristid eesotsas Krista Fischeriga avaldasid ajakirjas Nature Scientific põhjaliku uuringu COVID-19 immuunsuse kohta. Varem Eesti rahvast lukustuste ja sundvaktsineerimisega hirmutanud terroristid on avaldanud värske uuringu, mis näitab, et COVID-19 nakkuse kaudu loomuliku immuunsuse omandanud vaktsineerimata inimesed olid edasise nakatumise eest oluliselt paremini kaitstud kui vaktsineeritud inimesed, kellel ei olnud varem täiendavat nakatumist.

Just loomulikku immuunsust ehk n-ö karjaimmuunsust rõhutasid koroonapettuse ajal tühistatud ja ohtlikeks valeinfot levitavateks lamemaalastaks tembeldatud kodanikud, sh ka uudisteportaal Telegram.

Uuring näitab, et vaktsineeritud inimestel on halvem kaitse

Uuringu kohaselt oli vaktsineeritud inimestel omikronlaine ajal COVID-19-sse uuesti nakatumise tõenäosus 1,13 korda suurem ja deltalaine ajal peaaegu viis korda suurem.

Lisaks oli omikronlaine ajal vaktsineeritud inimeste seas haiglaravi vajadus ligikaudu kaks korda suurem kui looduslikult omandatud immuunsusega inimeste seas ja deltalaine ajal rohkem kui seitse korda suurem.

Uuringu autorite sõnul pakub nn hübriidimmuunsus uuesti nakatumise korral oluliselt paremat kaitset kui ainult vaktsineerimine. See on kombinatsioon varasemast COVID-19 nakkusest ja vaktsineerimisest.

Kui karjaimmuunsus on parem kui vaktsineerimine, siis milleks loodi selline hirmukampaania ja kes vastutab üle 10 000 liigsurma eest Eestis, mis said alguse koos ajaloo suurima vaktsineerimiskampaaniaga?

“Meie uuring näitas, et loomulik immuunsus pakub tugevamat ja kauem kestvat kaitset infektsioonide, sümptomite ja haiglaravi vastu võrreldes vaktsiinist tingitud immuunsusega,” kirjutavad doktor Anneli Uusküla Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervise osakonnast ning tema kaastöötajatest autorid.

Varasemad uuringud on samuti leidnud, et nakatumisjärgne immuunsus on samaväärne või isegi parem kui vaktsineerimisega pakutav kaitse.

Dr. Uusküla ja tema uurimisrühm kirjutasid, et olemasolevas selleteemalises kirjanduses olid uurimislüngad, mis ajendasid neid seda uuringut läbi viima.

Uuringu ülesehitusest lühidalt

329 496 täiskasvanust koosnevast uuringus osalejast jagasid teadlased nad kolme rühma.

1. kohordis uurisid nad vaktsineerimata isikute nakatumisohtu ja haiglasse sattumise tõenäosust neil, kellel ei olnud varem infektsiooni olnud, võrreldes nendega, kellel oli juba tekkinud loomulik immuunsus varasema infektsiooni vastu.

Kohort 2 hõlmas vaktsineerimata inimesi, kellel oli eelmise COVID-19 haiguse vastu loomulik immuunsus, ja võrreldi neid uuritavatega, kellel mõlemal oli loomulik immuunsus varasema infektsiooni vastu ja kes olid ka täielikult vaktsineeritud, st kellel oli nn hübriidimmuunsus. See ei võtnud arvesse seda, kas vaktsineerimine või nakatumine toimus varem.

3. kohordis võrreldi vaktsineerimata katsealuseid, kellel oli loomulikul teel nakatumise teel immuunsus tekkinud, isikutega, kes olid täielikult vaktsineeritud, kuid kellel ei olnud varem täiendavat infektsiooni olnud.

Uuringus uuritud esmane tulemusnäitaja oli laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakkuse risk. Olenevalt katsealuste rühmast võeti arvesse erinevaid ajaperioode: varasema immuunsuseta inimeste puhul ei omanud nakatumise aeg uuringu ülesehituses tähtsust, loomuliku immuunsusega inimeste puhul pärast eelnevast infektsioonist taastumist vähemalt 60 päeva. Täielikult vaktsineeritud isikute puhul vähemalt 14 päeva pärast vaktsineerimist ja hübriidimmuunsuse korral vähemalt 14 päeva pärast vaktsineerimist või 60 päeva pärast nakatumisest taastumist.

Teises tulemusnäitajas uuriti raskete hingamisteede sümptomitega COVID-19 all kannatavate isikute hospitaliseerimise riski.

Loomulik immuunsus kaitseb raskete COVID-19 kulgude eest

Teadlased kasutasid riiklikke tervisekaarte ja uurisid andmeid ajavahemikust 26. veebruar 2020 kuni 23. veebruar 2022. See langes peamiselt delta ja omikroni COVID-19 variantide perioodi.

Uurijad jõudsid järeldusele, et loomulik immuunsus nii delta- kui ka omikroniperioodil oli äärmiselt tõhus kaitseks COVID-19-sse uuesti nakatumise eest.

Allikad: epochtimes.de, nature.com, pubmed.ncbi.nlm.nih.gov

Toimetas Hando Tõnumaa