Foto: Priit Mürk/ERR

Valitsuse viimased suuremad maksumuudatused annavad peamise võidu just suurema sissetulekuga osale ühiskonnast, sest vaesemad maksavad osakaalult sissetuleku suhtes rohkem makse, kirjutab ERR. Samas puudub Eestis pea täielikult avalik arutelu ülirikaste rohkem maksustamise osas – debatt, mis on paljudes Lääneriikides aina enam hoogu kogumas ja milleteemaline vestluspaneel toimub majandusanalüütikute ja ettevõtjate osavõtul 27. septembril Majanduskonverentsil Tuleviku Foorum.

Käibemaksu tõus tabas tugevamalt väiksema sissetulekuga inimesi, sest nad kulutavad kogu oma tulu tarbimisele, samas kui jõukamad saavad osa kõrvale panna.

“Vaesed maksavad oma sissetulekust igal juhul suurema osa ära. Maksavadki ära. Elavad tihti peost suhu ja ongi probleem,” rääkis rahandusminister Jürgen Ligi.  Ta rõhutas, et kuigi vaesed maksavad oma tulust proportsionaalselt rohkem, saavad nad ka rohkem avalikke teenuseid.

Samal ajal toob ka järgmise aasta ühtne 700-eurone maksuvaba tulu rohkem kasu just suurema sissetulekuga inimestele, sest madalapalgalised said maksuvabastust juba varem.

Peaminister Kristen Michal märkis, et maksuvaba tulu muudatus oli suunatud keskklassi toetamiseks ja tulumaksutõusu ärajätmine mõjub formaalselt ühtlaselt kõigile: “Kellel on kaks protsenti kui palju tema tulust. See mõjub kõigile ühtemoodi.”

Kui esialgu oli kavas maksukoormust tasakaalustada kaheprotsendilise tulumaksumäära tõusuga, mis oleks jõukamate kasu vähendanud, siis valitsus loobus sellest plaanist. Nii jääb lõpptulemusena jõukamatele peredele suurem võit. 

Eesti Panga vanemökonomist Alari Paulus nimetas seda regressiivseks mõjuks: “See tähendab seda, et suuremat kasu saavad suurema sissetulekuga leibkonnad, kui vähesema sissetulekuga leibkonnad.” 

Ta lisas, et tegelikult meie riigieelarve on üsna suures miinuses, defitsiidis, mis tähendab seda, et ka maksude alandamine ei ole jätkusuutlik pikaajaliselt. “Me ei saa suurt defitsiiti püsivalt ja pikaajaliselt hoida. Ehk siis me peaksime nagunii midagi tegema. Aga nüüd ongi poliitiliste valikute küsimus, mida see muud oleks, mida teha,” kommenteeris Paulus ERR-ile.

Kuidas peatada majanduslangust ja keskklassi kadumist – kas ülirikkaid peaks rohkem maksustama?

Kui vaesemale elanikkonnale hakkab maksukoormus üle jõu käima varanduslik ebavõrdsus aina suureneb, siis kas tulevik peaks liikuma suunal, kus maksustatakse mitte niivõrd tööd, vaid rikkust? 

Antud teema populariseerimisel kogub aina enam tähelepanu miljonärist youtuber Gary Stevenson, kes teenis Citybanki kauplejana miljoneid panustades sellele, et ülemaailmne majanduslik olukord läheb aina hullemaks.

Gary sõnul jätkub seni, kuni varasid ei maksustata, ühiskonna vältimatu majanduslik allakäik ning ükski poliitiline maailmavaade ei suuda olukorda muuta. “Trumpi tariifid ei paranda samuti majandust, vaid muudavad selle veelgi halvemaks, sest sisuliselt tähendavad need hinnatõusu – ehk inflatsiooni,” märgib ta.

“Olen juba 15 aastat ennustanud majanduslangust ja iga kord on mu prognoosid täide läinud. Olukord halveneb pidevalt. Varandusliku ebavõrdsuse kasv hoiab kesk- ja töölisklassi vaesuses. Kui maksusüsteemi ei muudeta, elavad enamiku inimeste lapsed ja lapselapsed tulevikus süvavaesuses. Kahe põlvkonna pärast võib keskklass sootuks kaduda. Miks maksustame töölisklassi rohkem kui miljardäre? Me peaksime maksustama rikkust, mitte tööd,” leiab Stevenson.

Seda mõtet ei väljenda ainult tema. Heategevusorganisatsioon Millionaires For Humanity (“Miljonärid inimkonna eest“), mille liikmeks on ka Gary koos teiste jõukate inimestega, ütleb täpselt sama.

Ebavõrdsuse kriisi probleem ongi selles, et see toimib suurepäraselt 1% jaoks ja üsna hästi ka 5% jaoks. Aga kui paljud inimesed väljaspool seda 5% jõukaimat osa on üldse selles arutelus esindatud? 

Ülirikaste maksustamise debatt on hetkel UK-s väga kuum teema (Stevensoni on intervjueerinud brittide mainekad päevalehed (The Guardian jt) ja populaarsed telesaated (Diary Of A CEO, Piers Morgan, BBC “Question Time” jne), ja veereb lumepallina ka paljudes teistes riikides – n-ö movement on alanud.

Ja kuna ühes oma viimases videos ütles Stevenson, et “üks youtuber ei pea hakkama välja mõtlema (ja ei saagi seda üksi teha), kuidas ja mis tingimustel varandusmaks kehtestada”, siis kutsub ta kõiki üles (ülemaailmsele) diskussioonile – seega otsustasime üleskutsele vastata ja tuua see vestluspaneelina 27. septembril veebis toimuvale Majanduskonverentsile Tuleviku Foorum.

Vestluspaneelis nimega “Ühe protsendi maailm: rikkuse maksustamine või keskklassi hääbumine?” osalevad: Hardo Pajula (EBS, Tähenduse teejuhid), Risto Rossar (Insly CEO), Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees ja finantsjuht) ja teised.

Lisaks astuvad ettekannetega üles:

• Kaur Lass (Wellness Orbit): “Vaimne vorm on heaolu ja majanduse alustala”
• Mait Kraun (Tavid): “Suur lähtestamine majanduses – kuhu oleme liikumas ja kuidas ennast kaitsta?”
• Kee Abel (aasta noor naisettevõtja 2023): “Kuidas teha kannapööret?”
• Eerik Potter (“Bitcoin on haritus”): “Tuleviku rahasüsteemide teelahkmel”
• Anet Põlismäe (BrandBoostCo): “Finantsvabadus – koduste emade eri”

Kõik esinejad ja täpsema päevakava avaldame lähiajal.
Ettekannetele ja vestluspaneelile järgneb ka küsimuste-vastuste voor!

OSTA PILET SIIT!

Pilet kuni 25. septembrini 39 eurot ja alates 26. septembrist 49 eurot.

Piletid: Fienta

Sündmuse info Facebookis

Toimetas Mariann Joonas