Elu väljaspool suuremaid linnu näitab jätkuvalt väljasuremise märke

8. aprill 2014 kell 10:25



eestiTäna avaldas statistikaamet Eesti linnade rahvaarvu rahvastikuprognoosi aastani 2040, mil Eestis elab kümnendiku võrra vähem rahvast, kui praegu (1 195 000 inimest). Kokku vaadeldi 14 linna ning leiti, et juurde tuleb inimesi Tallinnasse, Tartusse ja Maardusse, ülejäänutes, enam kui 10 000 elanikuga linnades aga rahvastik vananeb ning elanikke jääb neis vähemaks.

 

Prognoosi kohaselt langeb veerandsaja aasta jooksul viie linna, Haapsalu, Jõhvi, Võru, Valga ja Kuressaare, rahvaarv allapoole algset 10 000 elaniku piiri.

Samas aga linnaelanike osatähtsus suureneb ning maarahvastiku osatähtsus kahaneb – kui praegu elab Eesti 14 suuremas linnas 59 protsenti Eesti elanikest, siis ligi 30 aasta pärast 61 protsenti. Enim kasvab Tallinna elanike arv – kui praegu elab pealinnas 31 protsenti Eesti elanikkonnast, siis 2040. aastal on see näitaja 35.

Rahvastiku koosseis vananeb ning selle tulemusel muutub praegune seis, kus kahe tööealise elaniku kohta on üks ülalpeetav (alaealine või pensionär), paljudes linnades selliseks, kus ühe tööealise kohta on üks ülalpeetav ja selleks on enamasti pensioniealine inimene.

 

Allikad: ERR, Statistikaamet

Pilt: Telegram

 

Toimetas Mariann Joonas