Foto: Binyamin Mellish / Pexels

Permakultuuri termin tähistab süsteemi ja maailmavaadet, mis koondab mahepõllunduse, loodusehituse, jäätmekäitluse ja inimökoloogia põhimõtteid. Permakultuur ehk jätkuloomine on inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid, põhinedes pigem asjade omavahelisel suhestumisel ja ökoloogial, kui rangetel bioloogilistel kaalutlustel, mis on tänapäeva põllumajanduse aluseks.

Permakultuuri eesmärk on luua stabiilne ja tootlik süsteem, mis kataks inimeste vajadusi. See on kavandamine, kus iga element toetab ja varustab teisi elemente ning mille lõppeesmärgiks on praktiliselt isetoimivad süsteemid, millesse inimesed sobituvad loomuliku osana.

Permakultuuri allikateks on paljud teised distsipliinid, sealhulgas mahepõllumajandus, metsaviljelus (ingl agroforestry), jätkusuutlik areng ja rakendusökoloogia. Selle liikumise peamine eesmärk on tootlike ja jätkusuutlike aedade ja talude arendamise kaudu aidata inimestel muutuda üha enam sõltumatuks ja isemajandavaks. Permakultuuri kavandi aluseks olevad kontseptuaalsed põhimõtted tulenevad süsteemiökoloogia ning tööstusrevolutsiooni eelsete jätkusuutliku maakasutuse näidete uurimustest.