Foto: railbaltica.org

Läti Raadio teatas, et riigis otsitakse Rail Balticu projektis endiselt kokkuhoiu kohti, mille tulemusel võib osa Läti põhjaosast jääda vanale rööpmelaiusele. Seetõttu võib Eesti ja Riia vahele jääda lõik, kus esialgu Euroopa rööpmelaiust ei olegi, vahendab ERR.

Balti riigid peavad Euroopa rööpmelaiusega raudteeühenduse valmis saama aastaks 2030, kuid Lätis on tekkinud mitteametlikud ettepanekud jätta Salaspilsi–Skulte lõik esialgu vanale, 1520 mm rööpmelaiusele. See tähendaks, et Eesti ja Riia vahel tekiks ajutine lõik ilma Euroopa laiusega rööpmestikuta, mis nõuaks kahe rööpmelaiusega sõita suutvaid ronge.

Läti transpordiministeerium kinnitab siiski, et ametlik plaan pole muutunud ning kogu põhjapoolne lõik tuleb Euroopa standardlaiusega. Ka Eesti ja Läti ministrid rõhutavad, et spekulatsioonid ei mõjuta projekti ning kõigi Balti riikide eesmärk on rajada põhitrassi esimene etapp valmis 2030. aastaks.

Pole selge, millal jõuab Rail Baltic Riiga rajatavatesse jaamadesse

Riias jätkub kahe suure Rail Balticu hoone – keskraudteejaama ja lennujaama jaama – ehitus, kuid need valmivad esialgu vaid osaliselt ning hakkavad lähiaastatel teenindama praeguse rööpmelaiusega rongiliiklust. Rail Balticu saabumisaeg nendesse jaamadesse pole endiselt selge.

Uues Riia keskraudteejaamas saab valmis vaid viis rööpmepaari, kuigi täielik lahendus nõuaks kümmet. Seetõttu saab jaam esialgu eestlaste jaoks ümberistumiskohaks: Valga suunalt tulevad rongid ning ühendus Rail Balticu tulevase põhitrassiga luuakse Salaspilsist.

Ka Riia lennujaama Rail Balticu jaama ehitus edeneb, kuid seni kasutatakse ühenduseks olemasolevat raudteed. Suuremad laiendusplaanid – sealhulgas terminali ja jaama ühendamine – kehtivad, kuid kiirrongiliikluse algusaeg sõltub rahastusest ja ülejäänud trassi valmimisest.

Allikad: ERR, ERR2

Toimetas Mariann Joonas