Foto: Rail Baltic

Kliimaministeerium andis eelmisel nädalal riigikogu majanduskomisjonile ülevaate Rail Baltica Eesti osa ehitamisest – nii seniajani tehtust kui ka edasistest tegevustest. Rail Balticu Eesti lõigu valmimistähtaeg on endiselt 2030. aasta, kuid raudtee valmib esialgu mitmete mööndustega. Samuti on puudu üle poole vajaminevast rahastusest ning vajadusel kaalutakse ka laenu võtmist, kirjutab ERR.

Veel 2023. aasta suvel ütles Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets, et tõenäosus aastal 2030 rongiga Pärnusse jõuda on 70–80 protsenti.

Kogu Eesti lõik ehitatakse üheteelisena, kuigi algselt oli kavas kaks rööpapaari. Jaamadesse ja peatustesse rajatakse kõrvalteed, mis võimaldavad rongidel üksteisest mööduda. Ka Muuga–Soodevahe kaubaveolõik tuleb üheteeline. Liiklusjuhtimine rajatakse 80% ja elektrifitseerimine 70% ulatuses esialgsest plaanist. Esimeses etapis jääb ehitamata 11–13 viadukti ning 12 kohalikku peatust lahendatakse minimaalselt, ilma täismahus jaamahoone ja välialade rajamiseta. Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid on plaanis valmis ehitada täismahus, kuid lõplik otsus sõltub eelarvest ja ehitushindadest.

Summad aina suurenevad, projekt ise kahaneb

Kliimaministeerium kinnitab, et mööndused ei vähenda raudtee läbilaskevõimet ega ühenduskiirust võrreldes täislahendusega. Üheteelise lahenduse valik vähendab esialgseid kulusid ja võimaldab ehitustöid etapiviisiliselt rahastuse olemasolul jätkata.

Projekti esimese etapi maksumus on 3,1 miljardit eurot, millest ligikaudu 1,5 miljardit on rahastatud. Lisaks on 272 miljonit eurot seotud toetavate tegevuste ja regionaalse reisijateveo alustamisega. Rahastamata on 1,756 miljardit eurot. Järgmise kahe aasta jooksul on vaja leida üle 400 miljoni euro.

Suur osa puuduolevast rahast loodetakse saada Euroopa Liidu Connecting Europe Facility (CEF) fondist ning Eesti omafinantseeringust. Täpne tööde ajakava sõltub sellest, millal ja millises mahus toetusraha eraldatakse. Ehitusobjektide hanke- ja lepingusõlmimise ajad võivad vastavalt rahastuse laekumisele muutuda.

Lisaks taristule vajab riik 2026–2029 uute rongide soetamiseks 60–75 miljonit eurot, kuna tarnimine võtab mitu aastat. Rongide ja terminalide valmimine peab ajaliselt klappima, et raudtee saaks 2030. aastal tööle hakata.

Puudujäägi rahastamiseks kaalutakse laenu võtmist

Rail Balticu tehtud rahastamisprognoosist on näha, et järgmisel aastal on praeguse seisuga katteta 160 miljonit ja ülejärgmisel aastal 255 miljonit eurot.

Kliimaministeeriumi aruande järgi on plaanis sellele kate saada Euroopa Liidu vahenditest ja kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise tulust. Aastatel 2028 kuni 2030 loodetakse Euroopast kokku saada ligikaudu 1,25 miljardit eurot, selgub prognoosist.

“Nimetatud vahendite ebapiisavuse korral tuleb muu hulgas kaaluda puudujäägi rahastamiseks laenu võtmist,” märgitakse aruandes.

Eestis töötab Rail Balticu projekti elluviimisega 2025 aprilli seisuga kokku 144 inimest, 2030. aasta lõpuks prognoosi järgi 215 inimest.

Loe pikemalt: ERR

Toimetas Mariann Joonas